Maailma ühel võimsamal suurjõul pole seni õnnestunud pisikest Taiwani tagasi saada, seda hoolimata isegi asjaolust, et suurem osa maailmast Taiwani de jure iseseisva riigina ei tunnista, ehkki de facto seda muidugi tehakse.

Nagu alati, lööb Hiina praegugi lauale just selle kaardi, mille kohaselt on Taiwan Hiina osa ning mingit iseseisvat Taiwani ei ole, ega tule.

"Nagu mistahes muu riik maailmas, kaitseb ka Hiina valitsus ja rahvas oma riigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Taiwani juhtum on täiel määral Hiina siseasi ja me ei luba ühelgi välisjõul sellesse juhtumisse sekkuda," ütles Hiina välisminister Quin Gang.

Politoloogid ja muud asjatundjad usuvad, et Taiwan jääb vallutamata seegi kord, hoolimata väga kuumast õhustikust, mida Hiina hiljutine õppus veel kuumemaks küttis. Ammugi ei usu poliitikavaatlejad hirmustsenaariume kolmanda maailmasõja puhkemisest Taiwani väinas, rõhutades küll, et otsest sõjalist kokkupõrget USA ja Hiina vahel ei saa mingil juhul päriselt välistada. Samas hoiduvad sellest pingsalt siiski kõik võimalikud osalised.

Siin ei saa unustada, et erinevalt USA-st pole Hiina sõjavägi aastakümneid reaalselt sõdinud ning aastakümnetegi eest, 1979. aastal oli tegu pisikese konfliktiga Vietnamiga. Ettevaatlikud Hiina juhid kogemusteta armeed naljalt sõtta ei saada.

Hiina õppuse ajendiks sai USA Esindajatekoja eesistuja Kevin McCarthy visiit Taiwanile. Praegune õppus oli ulatuselt tunduvalt väiksem mullusuvisest õppusest, mis korraldati tollase eesistuja Nancy Pelosi visiidi peale. Kindlasti teatakse Pekingis väga hästi, et Washingtonis see detail märkamata ei jää.

Ka tahab Hiina president Xi Jinping Hiina võimsust maailmas suurendada pigem rahuvahendajana, nagu näha tema Ukraina rahuplaanistki, mis küll ei Ukrainale ega Venemaale vastuvõetav tundunud. Xi sellise poliitikaga on kooskõlas ka Hiina otseselt Taiwanile suunatu retoorika.

"Taiwani Demokraatliku Progressiivse Partei asjakohased märkused püüavad musta valgeks muuta ning on mõeldudki avalikkust eksitama. 1992. aasta konsensus määratleb täpselt väinaülese suhtluse põhimõtted ja on nende suhete ühine poliitiline alus. "Üks riik, kaks süsteemi" jääb institutsionaalseks põhimõtteks ka pärast riigi taasühendamist. "Üks riik, kaks süsteemi" põhimõte pakuti välja juba ammu enne 1992. aasta konsensust," ütles Hiina Taiwani ministeeriumi pressiesindaja Zhu Fenglian.

Hiina poliitikal on Taiwanil ka toetajaid, ehkki valitsev president on kindel iseseisvuslane, kes ei kavatse suurema võimu ees painduda.

"Presidendina esindan ma oma riigi maailmas, ükskõik kas külaskäikudel liitlaste juures, peatustel USA-s või läbikäimises rahvusvaheliste sõpradega. Selline tegevus pole mitte ainult ammune, vaid seda ootavad minult ka Taiwani kodanikud. Siiski kasutab Hiina seda ettekäändena sõjaväeõppuste algatamiseks, põhjustades ebastabiilsust Taiwanis ja kogu piirkonnas. See ei ole piirkonna suurjõust vastutustundlik käitumine," ütles Taiwani president Tsai Ing-Wen.

Piibli järgi sai Taavet palju suuremast Koljatist jagu lingu abil. Taiwani linguks on USA-lt saadud sõjavarustus, mis Hiina valdavast arvulisest ülekaalust hoolimata närviliseks teeb.

Oma osa on siin ka Venemaa takerdumisel ja koperdamisel Ukrainas, mis näitab, et suurel riigil ei pruugi sugugi lihtne olla väiksemat alla neelata. Sõjaväeõppused võivad piirkonna riikide jaoks küll hirmsad tunduda, see aga ei tähenda, et hirmutis päriselt sõtta astuda tihkab.

Jaapani kaitseministri Yasukazu Hamada sõnul oli õppus hirmuäratav. "On raske anda ammendavat vastu Hiina sõjaliste kavatsuste ja eesmärkide kohta, aga Hiina ise ütles, et õppused olid tõsine hoiatus Taiwani iseseisvuslastele kokkupõrke osas välisjõududega. Hiina näikse olevat jäänud Taiwani küsimuses lepitamatule positsioonile," ütles ta.

On ka majanduslikud põhjused, miks Hiina relvi küll täristab, aga päriselt sõdima ei tiku. Nimelt on Taiwan maailma suurim pooljuhitootja ning ehkki Hiina ise on USA järel pooljuhitootjate hulgas kohe kolmas, sõltub Hiinagi majandus vägagi Taiwani pooljuhtidest.

Riskida, et üks majanduse alustugedest sõjategevuse käigus lihtsalt ära hävitatakse, Hiina ei taha. Pealegi tooks see ilmselt kaasa väga vihase reaktsiooni kõigi riikide poolt, kes maailmas natukenegi elektroonikaseadmeid toodavad, sest peaaegu 90 protsenti maailmas kasutatavatest pooljuhtidest on pärit Taiwanilt.