Oluline teisipäeval, 18. aprillil kell 22.30:

- NATO peasekretäri sõnul ei ole praegu näha märke, et Hiina toetaks Venemaad surmava sõjalise abiga;

- Saksamaa lubatud Patriot õhutõrjesüsteem jõudis Ukrainasse;

- ÜRO: Ukrainas on hukkunud rohkem kui 8500 tsiviilisikut;

- Ukraina president käis Avdijivkas rinde lähistel;

- 7000 Ukraina sõdurit on kadunud ning nendest 60-70 protsenti võib olla elus ja sõjavangis;

- Lääneriikide hinnangul taandareneb Venemaa sõja tõttu tehnikas;

- Ukraina teatel Venemaa jätkab vilja tarnimise takistamist;

- Kiiev: Venemaa hoogustab rünnakuid Bahmuti vastu;

- Ukraina välisministeerium kutsus Brasiilia presidendi Ukrainasse;

- Venemaa pommitas Sumõ oblastit;

- Venemaa pommitamise tõttu hukkus Hersonis üks inimene ja veel üheksa sai viga;

- ISW: Prigožin on tagasi Putini soosingus;

- Kreml väitis, et Putin käis Hersoni oblastis.

Stoltenbergi sõnul pole seni märke, et Hiina annab Venemaale surmavat abi

NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul ei ole siiani tõendeid, et Hiina annaks Venemaale surmavat sõjalist abi.

"Me jälgime seda väga pingsalt ja siiani me ei ole näinud tõendeid, et Hiina annaks Venemaale surmavat sõjalist abi," ütles ta CNN-ile.

"Meie sõnum on väga selge: president (Vladimir) Putini ebaseadusliku sõja toetamine oleks suur viga," lisas ta.

Saksamaa lubatud Patriot õhutõrjesüsteem jõudis Ukrainasse

Saksa föderaalvalitsus uuendas teisipäeval oma avalikku Ukrainale antud ja lubatava relvaabi nimekirja. Kohale toimetatud relvaabi nimistusse on lisandunud USA päritolu Patriot õhutõrjesüsteem koos õhutõrjerakettidega. Saksa valitsus lubas Patriot õhutõrjesüsteemi Ukrainale saata jaanuaris peale Saksa kantsleri Olaf Scholzi kõnelusi USA presidendi Joe Bideniga.

ÜRO: Ukrainas on hukkunud rohkem kui 8500 tsiviilisikut

ÜRO inimõiguste voliniku teisipäeval avaldatud hinnangu kohaselt on Vene-Ukraina sõjas hukkunud 8534 tsiviilisikut ning lisaks sellele on 14 370 tsiviilisikut saanud sõja tõttu viga. Rohkem kui kolm neljandikku hukkunutest on surnud Ukraina valitsuse poolt kontrollitud territooriumitel. Venemaa poolt okupeeritud aladel hukkus 1900 tsiviilisikut. Nädal tagasi hindas ÜRO, et Ukrainas on hukkunud 8490 tsiviilisikut.

ÜRO inimõiguste volinik on iga kord hukkunute arvu teatades hoiatanud, et tegelik hukkunute arv on tõenäoliselt märksa suurem, kuna paljude kohtade puhul ei ole võimalik saada usaldusväärseid andmeid.

Ukraina peastaap: Bahmutis jätkuvad ägedad lahingud

Ukraina kaitsejõudude peastaabi õhtuse rindeülevaate kohaselt jätkvavad Vene väed Bahmuti kandis pealetungioperatsioone ning Bahmuti linnas on ägedad lahingud. Peale selle on ägedad lahingud ka Marinka pärast. Lisaks sellele jätkavad Vene väed pealetungikatseid ka Lõmani ja Avdijivka suunal.

Ukraina president käis Avdijivkas rinde lähistel

Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastas teisipäeval Donetski oblastit, sh sõdureid Avdijivka rinde lähistel. Ukraina riigipea kuulas kohapeal ka Donetski operatiivtaktikalise grupi ülema ülevaadet piirkonnas toimuvast. Kohapeal kohtus Zelenski ka sõduritega ning andis välja riiklikke autasusid.

Teisipäeval väitis Kremli pressiteenistus, et Vene president Vladimir Putin käis esmaspäeval okupeeritud Ukraina aladel.

7000 Ukraina sõdurit on kadunud

Ukraina kadunud isikute voliniku Oleg Kotenko sõnul on aprilli seisuga kadunud ligikaudu 7000 sõdurit. Kotenko hinnangul on nendest 60-70 protsenti elus ning sõjavangis, vahendas Ukrainska Pravda.

Lääneriikide hinnangul taandareneb Venemaa sõja tõttu tehnikas

Lääneriigi briifi kohaselt taandareneb Venemaa sõja tõttu tehnikas, kuna Vene väed on nüüd pidanud kaotuste tõttu võtma kasutusele ka tankid, mis ehitati algselt peale Teist maailmasõda, vahendas CNN. Samas pole näha, et Venemaa suudaks vajalikku sõjatehnika mahtu suurendada ning Venemaa toetub üha enam vanematele tankidele.

Briifil kinnitas ametnik, et kui Venemaa alustas T-80 ja T-90 tankidega, siis hakati enam kasutama T-72 tanke ning hiljuti hakati taastama ka vanu T-55 tanke. Sarnaselt tankidega võtab Venemaa kasutusele ka üha vanemaid suurtükisüsteeme. T-90 tank võeti esimest korda kasutusele 1992. aastal, T-80 1976. aastal, T-72 1972. aastal ja T-55 peale Teist maailmasõda 1948. aastal.

Peale tehnika on Venemaal probleeme ka enda sõdurite väljaõppega ning Valgevenes on sõjalise väljaõppe saanud vaid 15 000 meest, kuid Venemaa väitel mobiliseerisid nad 150 000.

Ukraina teatel Venemaa jätkab vilja tarnimise takistamist

Moskva ja Kiiev allkirjastasid juba 2022. aasta juulis Ukraina Musta mere sadamatest vilja eksportimise leppe. Kreml on pidevalt teatanud, et see leping ei tööta. 

Moskva alustas esmaspäeval taas sadamast lahkumiseks vajalike kontrollide blokeerimist. Teisipäeval väitis Venemaa, et Ukraina saab jätkata vilja tarnimist. Kiiev teatas aga hiljem, et Venemaa jätkab vilja tarnimise takistamist, vahendas The Guardian. 

Ukraina, Venemaa ja Türgi sõlmitud kokkuleppe kohaselt esitab Kiiev iga päev laevade nimed, mida tuleb kontrollida. Venemaa aga loobus kontrollide tegemisest ning viljakoridor lakkas toimimast. 

Kiiev: Venemaa hoogustab rünnakuid Bahmuti vastu

Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar ütles, et Venemaa jätkab Bahmuti lauspommitamist. Maljari sõnul kasutavad Vene väed linna ründamisel üha rohkem suurtükiväge, samuti laiendab Venemaa õhurünnakuid. 

Maljari sõnul toimuvad kõige ägedamad lahingud Bahmutis ja Marjinkas. 

"Vaenlane pommitab Bahmutis asuvad hooned ja rajatised lihtsalt maatasa," ütles Maliar. 

Bahmut, kus enne sõda elas umbes 70 000 inimest, on olnud Venemaa peamiseks sihtmärgiks talvises pealetungis, mis on seni andnud vähe edu, hoolimata jalaväe lahingutest, mille intensiivsus oli Euroopas pärast teist maailmasõda ennenägematu.

Maljari sõnul üritasid Vene väed rünnata ka Kupjanski piirkonnas, mis asub Harkivi oblastis. Ukraina lõi aga Vene vägede rünnaku tagasi, vahendas The Kyiv Independent. 

Ukraina välisministeerium kutsus Brasiilia presidendi Ukrainasse

Ukraina välisministeeriumi esindaja Oleg Nikolenko teatas Facebookis, et Ukraina ootab Brasiilia presidenti Luiz Inácio Lula da Silvat Ukrainasse, et ta näeks Vene agressiooni tegelikku põhjuseid ja olemust ning selle tagajärgi globaalsele julgeolekule.

Nikolenko sõnul jälgib Ukraina huviga Brasiilia presidendi püüdlusi leida lahendus sõja lõpetamiseks.

Brasiilia president Luiz Inacio Lula da Silva kutsus hiljuti lääneriike üles lõpetama Ukrainale relvaabi andmise, et tema sõnul sundida Venemaad ja Ukrainat rahuläbirääkimistele.

Venemaa pommitamise tõttu hukkus Hersonis üks inimene

Ukraina presidendi kantselei ülem Andri Jermak teatas teisipäeval, et Vene väed pommitasid Hersonis asuva keskturu piirkonda. Vigastada sai vähemalt üheksa inimest ja üks sai surma, kinnitas hiljem Hersoni oblasti juht Oleksandr Prokudin. Prokudin rõhutas, et rünnati piirkonda, mille lähistel pole ühtegi sõjalist rajatist.

Venemaa väed lahkusid Dnipro läänekaldalt juba novembris. Venemaa siiski jätkab Hersoni pommitamist. 16. aprillil tulistasid Vene väed Hersoni 46 korda. 

Venemaa pommitas Sumõ oblastit

Venemaa pommitas esmaspäeval Sumõ oblastis asuvat viit asulat. Vene väed on Sumõ oblastit pidevalt pommitanud alates aprillist, kui Ukraina väed selle vabastasid.

ISW: Prigožin on tagasi Putini soosingus

Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul on Wagneri palgasõdurite juht Jevgeni Prigožin taas võitmas Venemaa presidendi Vladimir Putini poolehoidu. 

Prigožin on tagasi Putini soosingus, kuna Venemaa kevadtalvine pealetung kukkus läbi. Ukraina sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov ütles hiljuti, et Vene väed pidid 31. märtsiks jõudma Donetski ja Luhanski oblasti administratiivpiirideni.

Praegu pole selge, kui palju Putin Prigožinit usaldab, kuid tõenäoliselt peatas Putin Vene kaitseministeeriumi üritused Wagnerile kätte maksta, teatas ISW. 

ISW hinnangul teeb Venemaa kaitseministeerium nüüd üha rohkem koostööd Prigožini juhitud Wagner grupiga. ISW tõi juba varem välja, et Prigožin on viimaste päevade jooksul vähendanud oma otsekoheseid kommentaare kaitseministeeriumi pihta.

Kreml väitis, et Putin käis Hersoni oblastis

Kremli pressiteenistus väitis teisipäeval, et Venemaa president Vladimir Putin tegi visiidi Hersoni oblastisse.

Kremli väitel külastas Putin Dnipro grupeeringu peakorterit, mis asub Vene vägede poolt okupeeritud Hersoni oblastis. 

Vene uudisteagentuur Ria postitas videolõigu Putini reisist Ukrainasse. Selle kohaselt külastas Putin ka Luhanski oblastit.

Herson oli ainus Ukraina oblastikeskus, mille Venemaa väed suutsid sõja alguses okupeerida. Novembris vabastasid ukrainlased linna. Vene väed lahkusid Dnipro läänekaldalt. Venemaa kontrollib aga endiselt Hersoni oblasti idapoolset piirkonda. Lähemalt ERR-i uudistes.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 470 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 183 130 (võrdlus eelmise päevaga +470);

- tankid 3661 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 7098 (+11);

- lennukid 308 (+1);

- kopterid 293 (+0);

- suurtükisüsteemid 2810 (+6);  

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 538 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 285 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 2353 (+6);

- tiibraketid 911 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5676 (+4);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 330 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.