Praegune NATO kaitseplaan näeb ette, et liikmesriigid peavad Venemaa sissetungi korral vastu pidama, kuni liitlasväed tulevad appi ja tõrjuvad Vene väed välja. 

Kuid pärast Ukraina sõja puhkemist ei taha Poola ja Balti riigid enam riskida Vene okupatsiooni alla sattumisega. Vene väed panid okupeeritud Ukraina aladel toime sõjakuritegusid. NATO liigub nüüd kiiresti uue strateegia suunas, mis on heidutus läbi tõrjumise, vahendas The New York Times. 

Uus NATO strateegia näeb ette liitlasvägede alalist paiknemist Vene Föderatsiooni piiride lähedal. NATO liikmesriigid suurendavad sõjalisi kulutusi, rohkem lõimitakse USA ja liitlaste sõjalisi plaane.

Selle eesmärk on muuta NATO väed mitte ainult tugevamaks, vaid teha need ka Venemaale nähtavamaks, mis on heidutuse põhielement, teatas The New York Times. 

"Arutelu ei käi enam selle üle, kui palju on liiga palju, kartuses häirida Moskvat, vaid kui palju on piisavalt," ütles lehele mõttekoja Euroopa Välissuhete Nõukogu ekspert, hiljuti veel NATO peasekretäri relvastusinvesteeringute valdkonna nõunikuna töötanud Camille Grand.

Uue kontseptsiooni kohaselt suureneb USA Euroopa vägede ülema kindral Christopher G. Cavoli roll. Cavoli on ka Euroopas paiknevate liitlasvägede ülemjuhataja. "Esimest korda pärast külma sõda ühendab sellise tasemega NATO ametnik USA ja liitlaste plaanid sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks," ütles üks kõrge NATO ametnik. 

Järgmisel NATO tippkohtumisel lepivad liikmesriigid kokku uues kulutuste plaanis, mille kohaselt kaks protsenti SKP-st on miinimum. "Arvestades Venemaa raskusi Ukrainas, siis kui suuremad riigid kulutavad 2,5–3 protsenti SKP-st, siis peaks sellest järgmisel kümnendil piisama," ütles NATO kõrge ametnik.