Prisma sortimendi- ja hankedirektor Kaimo Niitaru rääkis ERR-ile, et Eesti toodete ostmise maht on viimasel ajal võrreldes eelmise aasta lõpu ja selle aasta algusega kasvanud. Ta seostas seda poeketi nädalalõpupakkumistega, kus enamasti on soodushinnaga just Eesti tootjate kaup.

"Samuti on tootjatelt tulnud positiivne sõnum, et sisendhinnad nende jaoks pole enam oluliselt kasvanud ning seega on toodete hinnad stabiliseerumas," sõnas ta.

Coop teatas sel nädalal samuti, et kodumaist päritolu toidu müük nende käibes kasvab ja on nüüdseks jõudnud juba rohkem kui 60 protsendini kogumahust. Jaanuaris kasvas Coopis Eesti toidu müügimaht 1,8 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Veebruaris oli kasv lausa üle seitsme protsendi.

"Sellega jätkus juba möödunud aasta sügisel alanud tugev trend, kus kodumaise toidukauba müügimahu kasv oli toidu üldisest müügist tugevam," ütles Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Rainer Rohtla. "Oluline, et võrdlus ei ole rahaline, vaid koguseline, mis jätab hinnatõusu mõju välja ja peegeldab täpsemalt, mis kaupa tarbijad rohkem või vähem ostavad."

Samas on tema sõnul näha, et populaarsemaks on saanud viimase kuupäevaga allahinnatud tooted ja lisaks ostetakse rohkem ka väiksemaid pakendeid.

Sarnaselt Prisma esindajaga osutas ka Rohtla sellele, et hinnatõususurve ei ole enam nii suur kui eelmisel aastal. Kohati on näha osa toodete isegi soodsamaks muutumist, nii on see näiteks juustu, või, pagaritoodete ja kohvi puhul. On aga ka tootegruppe, kus on sisendhinnad laes.

Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski märkis, et nende poeketis on Eesti toidu müügi osakaal püsinud stabiilsel tasemel.

"Selveris on kodumaise toidukauba, välja arvatud alkoholi, osakaal kogusortimendist 66 protsenti, mis on Eesti jaekettide võrdluses suurim," tõi Veski välja.

Ta lisas, et Coopi välja käidud mahulise müügi kasvud võivad olla seotud nende sortimendi kasvatamisega. Ligi kümnendiku suurust mahulist kasvu võib aga selgitada ka mõne kampaaniaga.

"Meie taolisi numbreid ei näe, näeme pigem et Selveri kontseptsioonis, kus on alati olnud esikohal ja prioriteetne eestimaine kaup, eristub ja on end õigustanud hinnasõjas odava importkaubaga. Eesti toidu ostjaskond püsib tugev ja stabiilne," tõdes Veski.

Maxima Eesti müügiosakonna juht Marge Kikas rääkis, et paljud nende kliendid jälgivad hoolega hindu ja valivad alati odavama alternatiivi, milleks on sageli omamärgitooted.

"Eesti toodangu osakaal on Maxima kauplustes kaubagruppide lõikes erinev. Oleme aastaid teinud tööd selle nimel, et pakkuda ostjatele võimalikult laia valikut kodumaist toidukaupa ning tänu heale koostööle Eesti tootjatega on tänaseks suur osa nii piima-, liha- kui pagaritoodetest kodumaist päritolu," sõnas ta.

Kikas lisas, et allahindluste ja kampaaniate ajal tühjenevad riiulid tavapärasest kiiremini ja kauba päritolumaal ei ole selles rolli.

"Samaväärselt ostetakse nii eestimaist kui ka välismaist päritolu allahinnatud kaupa. Kliendid jälgivad hinda ega jäta sooduspakkumisi kasutamata," tõdes ta.