X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Toiduhinnad on stabiliseerumas, kuid endisi hindu enam ei tule

Foto: Kairit Leibold/ERR

Möödunud aasta oli oma rekordilise hinnatõusuga erakordne nii tootjatele, jaekettidele kui ka tarbijatele. Kõige hullemad hinnatõusud on möödas, kuid stabiliseerumine kestab umbes sügiseni ning endisi toiduhindu me poes enam ei näe, tõdevad nii tootjad kui ka müüjad.

Aastaga on toidukorv nii palju kallimaks läinud, et see sunnib tarbijat oma valikuid ümber hindama. Kuigi elektri- ja kütusehinnad on taas odavamaks läinud, uuris "Aktuaalne kaamera. Nädal", millal toit taas odavamaks läheb.

Toidukorv on aastaga kallinenud keskmiselt 20 protsenti. Ent kaubagrupiti on hinnatõusud olnud väga erinevad. Suhkur, toiduõli, teravili, liha- ja piimatooted on kallinenud palju rohkem.

Rimi ostujuhi Talis Raagi sõnul ei ole ilmselt kaubagruppe, kus aasta jooksul hind tõusnud pole. "Tahaks öelda, et on, aga ma ei tea küll ühtegi näidet, nii et ma pigem ütlen, et vist ei ole," tõdes ta.

See on pannud tarbijaid jälgima toodete kilohinda ja ajama poodidest taga odavamaid kampaaniapakkumisi. Soodsam toidukorv pannakse kokku paari-kolme poe peale.

Kvaliteedis aga järeleandmisi ei tehta ning pigem ostetakse toitu vähem kui varem ja tehakse rohkem ise süüa. Eesti toitu ostetakse varasemast rohkem.

Näiteks juustuletis rabatakse esimesena ära kõige odavam kaup.

"Pigem vaatan ikkagi, et oleks maitse, mida lapsed söövad. Ja siis järgmine on hind," ütles Sigrid, kelle hinnangul on toit liiga kallis.

"Mina olen tegelikult kogu aeg olnud hinnatundlik tarbija. /.../ Kilohinda jälgin, soodushindau, kampaaniatooteid pigem. Kui on ikkagi näiteks toiduõli soodne, siis ostan ikka mitu pudelit varuks. /.../ Lõhet ei ole ammu söönud. Kala on küll selles mõttes toidulaualt jäänud ära," rääkis Kersti.

Kuna nii kütuse- kui ka elektrihinnad on alanenud, ootabki pereema Kersti, et ka toiduhinnad odavneksid.

Jaeketid seiravad oma sortimenti alatasa. Tänavu lähtutakse seda tehes aga eeskätt toodete hinnast. Näiteks kallimaid nišitooteid ostab tarbija varasemast vähem. Ent drastilisi muutusi pole toimunud ei poeletil ega ka tootmises.

"Erilisemaid sinke või erilisemaid juuste on sortimendist välja läinud või neid toodetakse tõenäoliselt vähem. /.../ Kaaviarilett on piltlikult öeldes lühemaks jäänud, seal on seda toimunud," rääkis Coopi juht Rainer Rohtla.

"Tarnijad on ära jätnud võib-olla mõne planeeritud toote, mille nad tahtsid tuua turule sel aastal," sõnas Talis Raak.

Nii jaeketid kui ka tootjad tõdevad, et sellist hinnarallit kui mullu, pole varem ühe aasta jooksul kunagi olnud. Eelnevad kümme aastat maksis juust sama palju, sest toorpiima hind ei kasvanud kümme aastat. Ent mullu kallinesid Valio piimatooted 30 protsenti.

"Kui nüüd viimase aasta jooksul on toidukorv kallinenud 30 protsenti, siis eelneva kümne aastaga, 2011. kuni 2021. aastal toidukorv kallines ka 28 kuni 30 protsenti. See oli meeletult vähe. Meie palgad samal ajal peaaegu kahekordistusid. Keskmine Eesti palk kahekordistus. Ehk tegelikult me saime lubada kõike. Ja saime palju lubada ka nii, et ei pidanud mõtlema, kui palju me ostame ja kui palju me ära viskame," selgitas Valio Eesti juht Maido Solovjov.

Ta meenutas, et 20 aastat tagasi oli juust pigem luksukskaup, ent kümme aastat paigal püsinud juustu hind muutis selle kõigile kättesaadavaks.

"Juustu läheb kümme liitrit, kümme kilogrammi piima. Ja kui me vaatame sõjaeelset perioodi, siis piima hind oli 30 senti kümme aastat, täna on piima hind üle 50 sendi, ja kui me korrutame selle kümnega, siis sealt see hind tuleb," selgitas Solovjov.

"Kindlasti see on olnud erakordne aasta. /.../ Keskmiselt üks toode jääb nüüd korvi panemata võrreldes aastatagusega. Nii palju on see vähenenud koguseliselt," ütles Rimi ostujuht.

Jaeketid on omamoodi väravavahid, kelle otsustada on, kas tootja soovitud hinnatõus on põhjendatud, ja see kas ära kinnitada või tagasi lükata. Nii palju hinnatõusutaotlusi kui mullu, pole kaupmeestele kunagi varem korraga kaela sadanud.

Üldises hinnatõusuootuses võisid tegutseda ka oportunistid, kes püüdsid hindu tõsta mitte hädavajadusest, vaid teiste tuules.

"Kindlasti me kõiki hinnatõususoove vastu ei ole võtnud. See otsus sünnibki läbi arutelu," ütles Raak.

"Kindlasti me ei saa siin käsi südamel öelda, et me oleme väga head või 100-protsendilist tööd teinud, et mingi hinnatõus, mis ei ole põhjendatud, tarbijale edasi ei läheks. Sest seda mahtu adekvaatselt hinnata ja sinna 100-protsendilise kindlusega öelda, et jah, see hinnatõus on põhjendatud ja see ei ole, ei ole lihtsalt füüsiliselt võimalik," rääkis Rohtla.

Nüüdseks on hinnaralli enamjaolt pidurdunud ja käsil on stabiliseerumine.

"Hinnatõus 100 protsenti kindlasti pidurdunud ei ole. Aga loomulikult me ei näe sama tempot, mis eelmisel aastal oli, nii et selles mõttes on pidurdunud," ütles Raak.

Ilmselt jätkub lihatoodete hinnatõus ka edaspidi. Just lihatööstusel on käsil kõige raskem aeg. Nii on Märjamaa lihatööstus teatanud tootmise peatamisest ja Saaremaa lihatööstus on saneerimisel.

Ka väikestel kvaliteedile rõhuvatel toidutootjatel on raske. Nii otsustas kondiitriäri Sukruingel, kes oli klientide seas tuntud eeskätt oma ekleeride poolest, tegevuse lõpetada. Nagu äri omanik Kertu Lukas ütles, pidanuks ekleeride hinna üldise hinnatõusuga toimetulemiseks tõstma kuue euroni, ent siis polnuks enam ostjaid.

"Viimase aasta jooksul, ma arvan, me tõstsime hindu ligi 30 protsenti. See hinnatõus oli osalt põhjustatud tooraine hinnatõusust, aga mitte ainult. Samamoodi tahtsid ju ka töötajad saada rohkem palka ja kõik muud teenused, mida me tarbime, olgu need siis kas või porivaipade puhastusteenus. Kui kõik need hinnad tõusevad, siis me peame paratamatult ka kogu selle hinna panema tootehinnale otsa. Lõpuks, kui see toote hind on juba nii kõrge, siis sa saad ühel hetkel aru, et sel tootel ei ole enam tarbijaid," selgitas Lukas.

Kõige raskem oligi hakkama saada elektri hinnatõusuga.

"Mis kõige valusamalt lõi, oli kindlasti elektrihind. Kui detsembris oli väga palju tellimusi, siis ei saa lubada endale seda, et me nüüd keset päeva lülitame ahjud välja, et see on praegu hirmkallis, kutsume inimesed öösel tööle, sest siis on odavam," ütles Lukas.

Suhkruinglis töötas kaheksa inimest, kes nüüd peavad omale uue töö otsima. Ent Lukas ei võta äri sulgemist üleliia traagiliselt, vaid leiab, et see oli turumajanduse paratamatus.

"Me ei saa oodata, et riik meile igal hetkel appi tormab või meile toetusi jagab. Meie riik on ikkagi üles ehitatud nii, et ettevõtjad peaksid üleval pidama seda riiki. Kui riik jagab mulle toetusi, siis ma saan aru, et homme pean mina riigile selle toetuse kuidagi tagasi maksma, olgu siis maksude näol või kuidagi teistmoodi," kommenteeris ta.

Ent ka börsil odavamaks läinud elekter pole hinnalangetusel lõpuni argument. Ja see pole ka ainus kulu, mis toiduhindu jätkuvalt üleval hoiab.

"Mitmed ettevõtted, kes oma riski maandamiseks sõlmisid tänaseks kordades kõrgema fikseeritud hinnaga elektrilepingud, tegelikult riigiettevõte Eesti Energia ei lase neil ilma suurte trahvideta välja tulla. See tähendab, et tegelikkuses ei pruugi see elektrihinna langus börsil jõuda nende sisendhindadesse ja läbi selle siis ka toiduhinnasse," rääkis Rohtla.

"Ei ole veel kindel, mis juhtub energiahindadega, kas need jäävad samale tasemele või mitte. Samamoodi on väga suur surve nii meie kauplustes kui ka laiemalt palgatõusule, mis tuleb ka kuskilt ära kompenseerida," ütles Raak.

"Energiahinnad on korrigeerunud absoluutsest tipust. Ja ma tahan rõhutada – energiahind on endiselt kaks korda kõrgem kui sõjaeelsel kümnel aastal," märkis Solovjov.

Siiski on Valio oma hindu juba langetanud, kuid Solovjov ütles, et päris endisele tasemele need langeda ei saa. Piimatööstuse kuludest kaks kolmandikku moodustab tooraine. Valio ootab, et toorpiima hind langeks tänavu umbes 40 sendini, mis peaks sektoris tootmise ja tarbimise taas tasakaalu viima.

"Tarbija ostujõud on pihta saanud, aga järgmisel igal aastal palgatõus on umbes kaheksa kuni kümme protsenti. Me ise näeme, et tarbija ostujõud jõuab sinna samale tasemele, kus ta oli Covidi ajal, aastaks 2025," rääkis Solovjov.

Ta tõdes, et toit on Eestis praegu liiga kallis. "Ma arvan, et tuleks riigis tervikuna tegelda sellega, et põhitoiduainete – juust, piim, leib, sai – käibemaksu muuta. On väga vähe riike, kus põhitoiduainete eest küsitakse 20-protsendilist käibemaksu," ütles Solovjov.

Ent käibemakski Eestis mitte ei alane, vaid hoopis tõuseb uue koalitsioonilepingu tulemusel.

Hindade võrdlus aastataguse ajaga

"Aktuaalne kaamera. Nädal" võrdles mõne põhilise toiduaine praegust hinda möödunud aasta märtsiga.

Konjunktuuriinstituudi andmeil oli märtsi suurim kerkija aastases võrdluses suhkru kilohind, mis mullu oli 65 senti, kuid nüüd 1,36 eurot. Silmapaistev on olnud ka saia kallinemine – eelmise aasta märtsis sai selle kilo kätte 1,92 euroga, tänavu maksis sai 3,05 eurot. Leiva hind on samal ajal tõusnud 37 protsenti ehk 2,08 eurolt 2,85 euroni.

Hind tõusis aasta võrdluses kõigil lihatoodetel. Näiteks koduse hakkliha kilohind oli mullu märtsis 5,16 eurot, nüüd 7,54 eurot. Ka viinerite hind tõusis aastaga paarkümmend protsenti 6,34 eurolt 7,22 euroni.

Hinnatõusust pole puutumata jäänud ka piimatooted. Aastaga on näiteks üle 40 protsendi kerkinud piima hind ehk 0,61 eurolt 0,89 euorni. Kartuli kilohind pole aastaga märkimisväärselt muutunud – mullu märtsis maksis see 0,90 ja nüüd 0,92 senti.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera. Nädal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: