Piimatooteid valmistava Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg ütles ERR-ile, et kuigi hinnavahe on vähenenud, on mahetooted poes endiselt kallimad kui tavatooted.

"Tõstsime toodete hinda umbes aasta tagasi, kui oli kindel, et sisendite järsult tõusnud hinnad jäävad püsima. Kuigi ka viimase aasta jooksul on hinnad ülespoole liikunud, oleme uut hinnatõusu nii palju edasi lükanud kui võimalik - ehk ikka kulutused kuskil maal stabiliseeruvad ja saame kliente võimalikult kaua hinnatõusust säästa," kommenteeris Veidenberg.

"Kui vaadata üheskoos nii piima tootmist kui piimatoodete valmistamist, siis suurematest kuluridadest enamik tõusid 30 kuni 40 protsenti - mootorikütus, veiste täiendsööt, erinevad pakendamismaterjalid, erinevad teenused. Sealjuures üks suurematest kuluridadest, elekter, tõusis aastases võrdluses lausa 117 protsenti. Seetõttu neid kohti, mida hinnatõusuga tasandada, jätkub," lisas Veidenberg.

Pagarikoja Pagar Võtaks juhataja Reet Rum ütles, et mahetoorainete hinnad on tõusnud viimase aasta jooksul 15 kuni 25 protsenti ning see on tinginud ka ettevõtte toodete hindade täiendava tõusu.

"Oleme püüdnud hinnataset hoida oma kasumi arvelt konkurentsivõimelisena," lausus Rum.

Rumi sõnul on kõige rohkem kallinenud mahetoorainetest piimatooted. Näiteks maheda või hind on tõusnud üle 25 protsendi. Aga hinnatõusu on läbi teinud ka mahemunad, erinevad jahud ja suhkur.

"Meie kondiitritooted on kallinenud kuni 20 protsenti ja pagaritoodete hinnad tõusnud kuni 15 protsenti," sõnas Rum.

Mahetoidu ja -toodete kaupluse Biomarketi juhi Priit Mikelsaare sõnul ei ole mahetoidu hinnad üldisest hinnatõusust puutumata jäänud, aga tema tähelepanekute kohaselt on need hinnatõusud olnud tavatoodete hinnatõusust väiksemad.

"Võib öelda, et mahetoodete ja tavatoodete hinnavahe on pigem vähenenud kui suurenenud. Valdavalt on jäänud mahetoodete hinnatõus 10 protsendi kanti ning mõnedel värsketel köögiviljadel on see olnud suurem, aga siin on olnud peamine põhjus kehv ilmastik," rääkis Mikelsaar.

Ökosahvri kaupluse juhataja Kaisa-Leena Liim ütles, et nende kaupluses on hinnatõus olnud pigem tagasihoidlikum ning sujuvam kui kaupluskettides müüdavate tavatoodete puhul.

"Tõstame hindu alles siis, kui vana hinnaga sisse tulnud kaup on müüdud ning vaatamata kulude suurenemisele seoses energiakulude kasvuga oleme praegu veel suutnud kaupade hinnastamise põhimõtted hoida aastataguse ajaga võrreldes samad. Sellest tulenevalt usume, et mitme tootegrupi hinnavahed tavatoodete ja meie kaupluse hindade vahel on pigem ühtlustunud," lausus Liim.

"Hinnad on küll ka meie kaupluses tõusnud suuremas osas tootegruppidest, kuid on ka erandeid. Väga vähe on tõusnud näiteks tomatitoodete ja kodumaiste jahutoodete hinnad. Samuti võib välja tuua, et saime hiljuti langetada imporditud pähklite hindu, sest meie koostööpartneri kasvatajatel oli hea pähkliaasta," rääkis Liim.

"Samas peame nentima, et inimeste ostujõud on kindlasti seoses hüppelise kulude kasvuga vähenenud ja see mõjutab muidugi ka mahetoidu ostmist," lisas Liim.

Mahepõllumajanduse Koostöökogu: loodame, et vähenev hinnavahe paneb rohkem mahetoitu tarbima

Mahepõllumajanduse Koostöökogu juhatuse liige Merit Mikk ütles ERR-ile, et tavatoiduainete ja mahetoiduainete vähenev hinnavahe annab lootust ja eelduse, et inimesed hakkavad rohkem mahetoitu tarbima. "Kindlasti me loodame ja usume, et see niimoodi juhtub," sõnas Mikk.

Mikk viitas konjunktuuriinstituudi tarbimise uuringule, mis ütleb 2022. aastal oli mahetoiduainete hinnatõus võrreldes varasema aastaga peaaegu kõikides kategooriates väiksem kui tavatoiduainete hinnatõus.

"Mahetootjatel läksid ju samuti elektrihinnad kõrgemaks ja nad peavad oma kuludele peale vaatama. Nad ei saa ju alla oma hinna tooteid müüa," tõdes Mikk. 

Seni Miku sõnul siiski veel näha ei ole, et inimesed oleks väheneva hinnavahe tõttu hakanud rohkem mahetoitu tarbima, sest kõrgete energiahindade tõttu on tarbijad hakanud otsima hoopis kõige odavamaid toidutooteid.

"Inimeste üleüldine ostuvõime on alates septembrist vähenenud ja see on kindlasti üks põhjus, miks seda veel ei ole toimunud," lausus ta.

Mikk tõi näiteks, et konjunktuuriinstituudi andmetest tuleb välja, et maitsestamata jogurt, lihaveisetooted, hakkliha, kohalik õun ja erinevad taimeteed on tooted, kus enam ei ole sisuliselt üldse hinnavahet.

Oluliselt on vähenenud näiteks teravilja ja jahude hinnavahe.

Konjunktuuriinstituudi uuring ütleb, et teravilja- ja jahutoodetest kasvasid hinnad enim samuti tavatoodetel − nisujahu 84 protsenti ja rukkijahu 69 protsenti. Mahenisujahu hind tõusis 19 protsenti ja rukkijahul 14 protsenti. Mahekaerahelveste hind kasvas 26 protsenti ja tavakaerahelvestel 84 protsenti." 

Kõige suurem hinnavahe on Miku sõnul jätkuvalt köögiviljade puhul. See on aga paljude inimeste jaoks üks esimesi tootegruppe, mida nad just mahedana osta tahaksid.

Kodumaise maheköögivilja kõrgema hinna tingib Miku sõnul mitte ainult mahe tootmisviis, vaid paljuski just see, et mahetootjad kasvatavad köögivilja väikestel pindadel, mis teeb toodangu omahinna oluliselt kõrgemaks kui suuremahulise tootmise puhul. "Imporditud maheköögivilja ja ka puuvilja puhul ei ole see vahe nii suur," ütles Mikk.

2020. ja 2021. aasta andmetest on Miku sõnul näha, et mahetoidu tarbimine tõusis aastases võrdluses mõlemal aastal üle 20 protsendi. 2022. aasta puhul on aga lootus, et see jääb samale tasemele ja ei lange.

2021. aastal moodustas mahetoidu tarbimine viis protsenti kogu toidutarbimisest.