Sisask luges koalitsioonileppest välja eelkõige seda, et raha on puudu ja tuleb teda juurde leida. "Minu pilk on mõjutatud vaimse tervise aruandest ja oli rõõm näha, et sel teemal oli leppes arvestatava pikkusega peatükk," sõnas Sisask.

Rohtla ei öelnud, et maksutõusud on otseselt halvad. "Aga kuna Coop on suurim jaekett, siis tahan panna südamele, et Eesti pole ainult Tallinn ja kui vaatame palkasid eri piirkondades, siis erinevus on päris suur. Kui läheme toetusi diferentseerima, siis maksutõusuga me lööme üheülbaliselt," kritiseeris Rohtla kavandatavat maksutõusu.

Raagmaa sõnas, et leppe regionaalpoliitikas on palju ambitsioonikat ja tahet midagi muuta, kuid vähemalt esialgu see tekitab segadust.

"Meil on suur soov riigieelarve miinus saada väiksemaks, suur osa asju on poliitilise kokkuleppe tasandil kokku lepitud, aga täpselt lepib kokku riigikogu," rääkis Kallas. "Debatt riigikogus tuleb, maksudega koos tulevad uued analüüsid, sest kõiki mõjuanalüüse meil ei ole," selgitas Kallas.

Rohtla märkis, et riigikogus on debatt ees, aga see peaks olema tegelikult ettevõtjate ja Eesti inimeste debatt. "Eesti ettevõtjad soovivad olla kaasatud," ütles ta.

Raagmaa sõnul lööb käibemaksu tõus neid, kes oma raha ainult poodi viivad. "Need, kes vähem palka saavad, maksavad suhteliselt rohkem," sõnas Raagmaa. "Me kõik ostame, aga me peame vaatama, et toitu saaksid kõik, ka madalama sissetulekuga inimesed. Siin võiks mõelda maksude diferentseerimisele, nagu on Soomes, kus üldine käibemaksumäär on 24 protsenti, aga toidul 14 protsenti. Tähtis on ka toidukorvi tervislikkus," sõnas Rohtla. Raagmaa lisas, et majutusasutuste maksuerisuse kaotamine võib peletada välisturisti ja ka kodumaise turisti.

Kallase sõnul maksuküüru kaotamine ja tulumaksu tõstmine ja alampalga tõstmine suure tempoga leevendavad väiksema sissetulekuga inimeste eluolu. "Tarbimismaksude tõstmine on kõigis meie lähiriikides diskussiooni objekt.
Meil on püsikulude kasv ja võlakoorma kasv - siin tuleb tõsiselt pidurit tõmmata. Seda pidurit on raske teha - vähendada pensione ja õpetajate palka ei saa. Ainuke viis püsikulusid katta on maksutõus. Riigi kärpekohad on ka olemas ja seda me teeme," rääkis Kallas.

Rohtla pani ette korjata maksuraha targemalt kokku, mitte inimeste tervise arvelt, sest soomlane sööb palju tervislikumalt kui eestlane.

Sisask lisas, et ka tervishoius on rahapuudus karjuv. "Samas hakkasid silma elulõpu valikute teemad. See on õrn jää: on rahapuudus ja siis tuuakse sisse elulõpuotsustuse teema. Peab vaatama, et ühiskonnas ei läheks arutelu eutanaasia peale, vaid arutatakse eri elulõpuarutelude teemal," sõnas Sisask.

Raagma leiab, et Eesti ei väärinda oma ressurssi piisavalt: Soome väärindab maha raiutud puitu, aga Eesti seda ei tee. "Tööstust, rohkem tööstust. Põhjamaad ja isegi Ameerika Ühendriigid on teinud soodustusi tööstusele," sõnas ta.

Kallas märkis, et haridus jäi kärpest välja ja sai isegi raha juurde. Sisask lisas, et õppejõudude palkadega on ka seis katastroofiline. Kallas lubas, et riik hakkab tegelema ka sellega, et lisab erivajadusega õpilastele õppevõimalusi ja et väiksetele maakoolidele tuleb eraldi rahastusmudel.

Rohtla sõnul on Põlva ja Võru kandis väga madalad palgad. "Seal pole tööstust. Kui sa ka toodad Põlvas midagi Soome turule, siis sa pole samas seisus kui Tallinna tootja. Soomes pakutakse soodustusi ääremaal tegutsevatele ettevõtetele, seda võiks ka Eestis teha, siis suudaksime igas Eesti nurgas elu hoida ja kasvatada. Lätis näiteks pole sellist ühistulist ettevõtmist nagu Coop, seega pole Lätis väikestes kohtades poode," rääkis Rohtla.