Pärast eelmist suurt majanduskriisi, kui paljud Eesti inimesed olid sattunud laenukeerisesse, otsustas riik sekkuda. Muu hulgas pandi väga täpselt paika, kuidas võib tarbijakrediiti reklaamida.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna õigusnõuniku Kristina Jerjomina sõnul käivad reeglid ühteviisi niinimetatud klassikaliste kiirlaenude, krediitkaartide kui ka järelmaksu kohta.

"Reklaamiseadus ütleb täpselt, millist infot tohib ja millist peab reklaamis näitama ja see on ammendav loetelu. Ehk reklaami muu infoga koormata ei tohi," rõhutas Jerjomina.

Inimene peaks reklaamist täpselt aru saama, mida laenu võtmine talle kaasa toob. Kuid aastaid kehtinud rangete reeglite mõju pole võimalik hinnata. "Väga palju rikkumisi on," tõdes Jerjomina. "Me saame seda mõju hinnata siis, kui nõudeid täidetakse."

Tänavu on tarbijakrediidi reklaamid tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) erilise tähelepanu all.

"Umbes 17 teenusepakkuja tarbijakrediidireklaame me leidsime. Ja nendest 15 olid rikkumised," rääkis TTJA infoühiskonna talituse reklaami ekspert Diana Lints, kelle sõnul käivad menetlused praeguseni.

"Tee võlaga naisele rõõmu"

Seadusesõnast minnakse mööda mõlemalt poolt. Ühest küljest ei panda reklaami juurde tarvilikku infot, näiteks ei saa lugeja või vaataja aru, kui kalliks laen talle kokkuvõttes läheb. Teisest küljest rikutakse vastutustundlikkuse nõuet ehk kaunistatakse eesseisvat võlakohustust ilusate kujutlustpiltidega.

"Näiteks on üleskutsed võtta laenu selleks, et osta jõulukingitusi. Või üleskutse võtta laenu selleks, et kasutada musta reede pakkumisi. Või et naistepäeval naisele rõõmu teha," loetles Lints.

Tema sõnul vastutavad rikkumiste eest nii laenuandjad kui ka need, kes ebaseaduslikule reklaamile pinda pakuvad. Karistusteni pole asi veel läinud, esialgu püütakse ettevõtetele selgitada, kuidas tehtud vigu parandada.

Värske valitsus lubab aga hulga järsemat muutust, sest koalitsioonileppes seisab lubadus kiirlaenude reklaamid keelustada. Kuidas seda täpsemalt teha, alles selgub, rääkis sotsiaaldemokraatliku erakonna juhatuse liige Heljo Pikhof.

"Aga kiirlaenude võtmisele kutsumine on väga paljud Eesti inimesed viinud pankroti äärele. Ja paljud neist on jäänud eluks ajaks võlglasteks," märkis Pikhof, kelle hinnangul tuleks reguleerida ka otsepostitusi.

"Kui hakkab saabuma võla tagasimaksmise päev, siis kasutatakse krediidiandjate poolt väga agressiivseid reklaamivõtteid ja kas või otsepostituste teel kutsutakse juba laenu võtnud ja makseraskustes tarbijaid juurde laenama," rääkis poliitik.

Pangaliit hoiatab ebaseaduslike laenukontorite eest

Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm keelamismõtet ei kiida. Ka tema hinnangul peavad finantsteenuste reklaamid olema vastutustundlikud.

"Aga kui me liialt piirame reguleeritud turgu ehk pankasid ja järelevalve all olevaid krediidiandjaid, kas me mitte ei kasvata seda ohtu, et tekivad alternatiivsed krediidipakkujad, alternatiivsed tooted," hoiatas Talihärm ning märkis, et reguleeritud turul on tarbijad paremini kaitstud.

Talihärma sõnul on koalitsioonilepingust ka keeruline aru saada, mida täpselt keelama minnakse."Mis on kiirlaen?" küsis ta ning märkis ise, et kiirlaenu all mõistetakse kiire intressiga laenu, mille võtmine on tarbijale lihtsaks tehtud. "Kui me selle põhjal prooviksime kirjutada legaaldefinitsiooni, siis see ei ole sugugi lihtne ülesanne."

Reklaamiseaduse muutmise mõte ei ole tegelikult uus. 2019. aastal pakkus majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja eelnõu, mis oleks tarbijakrediidi reklaamireegleid pisut leebemaks muutnud. Toona jäi asi toppama.

Nüüd vaadatakse seadust põhjalikumalt üle. Kristina Jerjomina sõnul peaks seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus tänavu valmis saama. Kuid mõtet keelata osade laenutoodete reklaamimine täiesti ära, peaks tema hinnangul analüüsima ka põhiseaduse vaates.

"See on ikkagi sekkumine ettevõtlusvabadusse. Aga kahtlemata tarbija kaitse on siin väga oluline. Ja tulebki neid koosmõjus hinnata," sõnas Jerjomina.

Katrin Talihärm usub, et kui eesmärk on vältida inimeste võlakeerisesse sattumist, peaks esmajoones täitma teise koalitsioonilepingus antud lubaduse ehk looma positiivse krediidiregistri, kust erinevad laenuandjad saavad inimeste kohustustel silma peal hoida.