Vendla tõdes, et kaheksa-üheksa kuu eest alanud võitlus Bahmuti eest Ida-Ukrainas on jätkuvalt intensiivne. "See on olnud pikka aega hakklihamasin. Ka praegu on seal, võiks öelda, rinde üks intensiivsemaid paiku," märkis ta.

Vendla ütles, et kuigi Ukraina väed suudavad endiselt seal rindejoont hoida, on olukord raske, kuna Vene väed on linna suures osas ikkagi ümber piiranud. Seetõttu on Ukrainal ka oma vägede varustamine keeruline.

"Aga praegu rinne püsib ja Vene väed liiguvad küll edasi, aga me räägime kümnetest meetritest, mõnel puhul ka saja meetri ulatuses. Need on väga väikesed distantsid tegelikult," lisas kolonel. Ta selgitas, et Vene väed tungivad seal lainetena endiselt peale ja samal ajal Ukraina väed kulutavad rindejoone hoidmisega Vene vägesid.

Ukraina sõjaväelaste sõnul kasutavad Vene väed Bahmuti juures kõiki võimalikke relvi. Vendla sõnul on see linnalahingute puhul tavaline. See, et Vene väed kasutavad seal ka lennuväge, on Vendla sõnul Ukraina jaoks halb.

"Linnalahingus võideldaksegi iga korteri, trepikoja ja põiktänava eest. Ja see, et lahingus kasutatakse lennukeid, on iseenesest Ukraina poole jaoks suhteliselt halb, sest teadupärast on Vene lennuväge hoitud kenasti Ukraina õhukaitsemullidega eemale ja kui neil õnnestub ikkagi tulla ja hakata oma pealetungi lennukitega toetama, siis olukord maastikul on selle võrra täbaram," rääkis ta.

Vendla hinnangul lennukitega täppismoona Vene väed seal ilmselt ei kasuta.

"Kui venelastel õnnestub tulla lennukitega niivõrd lähedale, siis ilmselt täppismoona nad väga palju ei kasuta. Pigem üritavad nad seda tulekoordinatsiooni teha n-ö tavapäraste tuletoetusprotseduuride kohaselt. Selliste betoonehitiste kokkulaskmiseks on täppismoon liiast. Seal tuleks kasutada odavamat lahendust. Ja kui õhukaitse lubab neid lähedale, siis nad ilmselt kasutavad kõige odavamat moona, mis vähegi võimalik, sest seda kulub tööstuslikes kogustes," selgitas kolonel.

Väidetavalt kasutatakse Bahmutis üha rohkem Vene dessantväelasi. Vendla hinnangul on dessantväelased seal aga pigem toetusülesannetes.

"Eks põhitöö selles hakklihamasinas teevad ikkagi ära n-ö odavad wagnerlased, kelle treenimisse väga palju ei pea panustama ja pigem on see hakklihamasinast läbi minek. Õhudessantvägesid, mis definitsiooni järgi on kerged, kiired, heas relvastuses, hästi treenitud ja kõrge omahinnaga, loomulikult sellisesse n-ö lihamasinasse, kui vähegi võimalik, ei panda," sõnas Vendla.

"Dessantväed on olnud Bahmuti all peaaegu kuu aega. Ja kui alguses oli ettekujutus, et nad vahetavad Wagneri üksusi seal välja, siis tegelikult tänaseks see kinnitust ei ole leidnud. Pigem õhudessantväelased toetavad külgedelt, kui Wagner läheb peale, sest neid kulub nii palju, et see dessantvägi saab otsa. Ja dessantvägi on aegade jooksul siiski üks võitlusvõimelisemaid väeliike," lisas ta.

Viimasel ajal on üha rohkem juttu, et Ukraina väed valmistuvad kevadiseks suurpealetungiks. Vendla ütles, et pealetungi detaile teavad ilmselt üksnes Ukraina armeejuhid.

Kevadpealetungis on Vendla sõnul tähtis aspekt ilm ehk see, millal on maastik piisavalt kuiv, et masinad sel liikuda saaksid. Teine tähtis moment on tema sõnul aga see, et Vene väed on praeguseks end sügavale kaevikuisse kaevanud, mis tähendab, et Ukraina vägedel on omakorda kiireid läbisööste ja ümberhaaramisi varasemast oluliselt keerulisem teha.

Lääneriigid, sealhulgas Eesti on aga panustanud Ukraina sõdurite väljaõppesse.

"Kui räägime üldistest numbritest, siis erinevate formaatide käigus jääb sõelale umbes 17+ brigaadi vahemikus 35 000 kuni 50 000 sõdurit. Sisuliselt võib öelda, et Euroopa Liit suuresti organiseerib väljaõpet ja varustust. Eesti territooriumil on välja õpetatud 1000 Ukraina sõdurit. Kogu väljaõpe on korraldatud neljas grupis. Kaitsevägi koostöös Kaitseliiduga on peaasjalikult panustanud esimesse kahte, mis on individuaalväljaõpe. Teine aste on erialaväljaõpe, selles on näiteks suurtükiväelasi välja õpetatud. Tähtis on võimete loomine, mitte lihtsalt inimeste treenimine. Nii et suurtükiväelased, meedikud ja kindlasti ka snaiprid on Eestis koolitatud," loetles Vendla.

Saates oli ka Raivo Vare, kes analüüsis, mis toimub Ukraina viljaekspordiga ja kui hästi peavad sanktsioonid, kui Venemaal on jätkuvalt müügil Soome šokolaad ning Eesti pesu. Julgeolekuekspert Martin Hurt kommenteeris Venemaa kalatraaleriteks maskeerinud laevade kahtlast tegevust Lääne- ja Põhjamerel.