Riigil on Nursipalu laiendamise kompenseerimiseks kolm lähenemissammu. 4. mail arutab valitsus, milline on kompensatsioon omavalitsustele ja lähiümbruse elanikele. Selleks on valitsusel välja töötatud oma valem. Teiseks, inimestega, kelle kodud jäävad harjutusala laiendusele, peetakse otseläbirääkimisi. Praegu käib hoonestu ja seejärel algab maa hindamine.

"Me lähtume kompensatsioonide maksmisel sellest, milline on hoonestu taastamisväärtus. Seda hindavad ehituseksperdid. Neid on Eestis atesteeritult mitte just väga palju. Aga nad on teinud praeguseks esimesed hindamised ära," rääkis kaitseminister Hanno Pevkur (RE).

Hindamine on kestnud kuni viis kuud. Inimestel on õigus tellida ka alternatiivne hindamine. Esimene pakkumine on rahaline, teiseks on vahetus.

"Teoreetiline võimalus on see, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) ehitab ise inimesele uude kohta elamise. /.../ Inimesed eelistavad ikkagi seda, et nad saavad ise valida. /.../ Need summad on ikkagi muljetavaldavad, siis eeldus on see, et inimesed saavad rahalise kompensatsiooni," selgitas Pevkur.

"Inimestega tuleb rääkida ja ma arvan, et kõige suurem sõnaõigus on nendel, keda see projekt otseselt puudutab. Kindlasti on ka palju neid inimesi, keda see otseselt ei puuduta, aga avaldavad oma vastuseisu sellele. Ja nagu iga asjaga, me ei saa eeldada, et kõik jäävad 100 protsenti rahule," sõnas riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200).

Kolmas meede puudutab Kagu-Eestit laiemalt ja sisaldab näiteks kultuuritoetusi või häiringutasu.

Kindlasti kulub kõigi toimingute peale terve käesolev aasta. Juriidilised küsimused peaks riigikogu otsustama jaanipäevaks, ütles Pevkur.

Viimase 20 aasta jooksul on riik kaitseehitiste tarbeks omandanud ligikaudu 400 kinnistut. Ühel juhul pole õnnestunud kokkuleppele jõuda.