Eelmise nädala lõpus kuulutasid võrokesed end kongressil põlisrahvaks ning pärast kongressi avaldas umbes 500 inimest Tamula rannas meelt Nursipalu harjutusala laiendamise vastu. Meeleavaldusel osales ka Allas, kelle koduerakond on allkirjastanud koalitsioonileppe, mis seab sihiks Nursipalu laiendusega edasimineku.

Allas ütles ERR-ile, et tema kiirendatud korras otsuste tegemise ja seadusemuudatustega ei nõustu ja on seda ka algusest peale välja öelnud. Eestis ei ole sõjaseisukorda ja seetõttu peaks demokraatlikus riigis kulutama inimestele oma tegevuse ja selle järelmõjude selgitamiseks meeletult energiat. Samuti ei ole ta saanud vastuseid, millises ulatuses negatiivseid mõjusid kompenseeritakse.

"Enne riigipoolsete lõplike otsuste tegemist asuda maade omandamise läbirääkimistele ei ole õigustatud ja tegelikult tekitab see inimestes väga suurt tuska ja paneb nad emotsionaalselt keerulisse olukorda," lausus ta.

Värske riigikogulase hinnangul oleks aus panna end maaomaniku seisu: sul on kodu, on veel väike lootus, et äkki ei pea sealt lahkuma, aga juba käivad sinu maja ümber hindajad ja sulle tehakse mingeid pakkumisi. Tema enda maakodu asub harjutusalale plaanitavast laiendusest väljaspool, kuid jääb selle mõjutsoonist 300 meetri kaugusele.

Allase sõnul on võimalik, et kui sihtgrupile asju põhjalikult selgitada, saavad nad aru, et valida tuleb halva ja väga halva vahel, kuid sellisel juhul peavad sinna juurde käima ka teatud leevendusmeetmed – kui midagi kaob piirkonna jaoks ära, peab midagi ka asemele tulema. Ta märkis, et võib-olla ongi midagi vaja ülikiiresti teha, aga kahjuks pole tema sellist briifi saanud.

"Kui see nii on, peaks Eesti riik tegema nii, et Võrumaa elujõud ei väheneks. Kui saame löögi, sotsiaalmajanduslike negatiivsete mõjude osaliseks, oleks väga mõistlik, kui riik seda vähemalt piirkonnale iga-aastaselt toetaks, kas või inimesepõhiselt mingi kindla summaga, näiteks 500 eurot inimese kohta," pakkus endine Võru linnapea välja.

Laienduse aktiivsesse mõjuvälja jääb neli omavalitsust: Võru linn ja vald, Antsla ja Rõuge vald ning just nende jaoks peaks riik need meetmed välja töötama.

"Kellel on vaja akendevahetust, müra leevendamiseks toetusmeetmeid mingis tsoonis, selleks peaks olema võimalus, aga pole mõtet öelda, et kõik panevad uued aknad," kirjeldas Allas. "Et inimesed saaks rahulikult planeerida erinevaid tegevusi koos, et oleks kuluefektiivne inimesele ja riigile koos ja ei tehtaks ebamõistlikke otsuseid."

Ta võttis võimaliku lahenduse kokku nii: esimene ehk eelistatud variant oleks teha läbi aus riigikaitse eriplaneeringu protsess, mis algaks alternatiivsete asukohtade hindamisest. Kuna aga kiirkorras protsessi toetab ilmselt üle 51 riigikogu saadiku, on tõenäolisem miinimumlahendus: Nursipalu laiendus tuleb küll kiirendatud korras, kuid selle käigus lepitakse kokku piisavad kompensatsioonimeetmed.

"Võib-olla isegi väikese ülekattega, et negatiivseid tulevasi mõjusid oleks piirkondadel võimalik kompenseerida," sõnas Allas, kelle hinnangul võib sellele lahendusele riigikogust rohkem toetajaid leida.

Toetus peaks olema püsiv, mitte ühekordne

Allas tõi välja, et Nursipalu laiendus vähendab ettevõtlust ja turismi - näiteks väheneb kaugtöötajate arv, kes on tulnud Võrumaale just sealse kauni ja puhta looduskeskkonna pärast. Kui osa neist nüüd lahkub ja paljud jätavad tulemata, siis süveneb ka omavalitsuse maksutuluprobleem. Selle vastu aitaks kompensatsioonid, mis võimaldaksid omavalitsustel näiteks lasteaedu helikindlamaks muuta, hooneid rekonstrueerida.

"Kõige olulisem on see, et kui mingi ettevõtlus ja tööjõud kaob, võiks midagi asemele tekkida, investeerida tööstusaladesse, nagu Võru linn on aastaid teinud, et tuleks muusuunalist ettevõtlust Võru linna. Minu pärast kas või kaitsetööstust. See peaks olema püsiv kindel toetus, eesmärgiga leevendada karme sotsiaalmajanduslikke mõjusid," rääkis Allas.

Kui aga laiendus enamushäältega riigikogus läbi läheb ja ka arvestatavat kompensatsiooni ei kehtestata, siis on tema hinnangul olukord väga paha.

Ehkki Allas valiti Võro kongressi vanematekogusse ja ta seisab Nursipalu harjutusala kiirkorras laiendamise vastu, siis Võrus meeleavaldusel nähtud plakatid nagu "Baasidevaba Eestimaa" tema arusaamadega kooskõlas ei ole.

"Olen Eesti patrioot ja ei lähe kaasa nende juttudega, et meie liitlaste baasid on meile kellegi poolt peale surutud. Need on meie oma riigi kaitse jaoks siia kutsutud praeguses keerulises olukorras," rõhutas Allas ja lisas, et palus ka Võro kongressil vanematekogusse kandideerides, et teistviisi mõtlejad tema poolt häält ei annaks. "Liitlaste baasid on praeguses Euroopa julgeolekuolukorras hädavajalikud."

Allas on kutsunud kaitseministri ja kaitseinvesteeringute keskuse esindajad 9. maiks SDE fraktsiooni asju selgitama ning praegu peab ta vestlusi koalitsioonikaaslastega ning jagab neile materjale. Samas ei kavatse ta hakata fraktsioonis uksi paugutama ega ultimaatumeid esitama, kui teiste vaated tema omadega ei kattu.

"Arvan, et kõik saavad aru, mis ma ütlen. See pole kuskilt otsast kius, vaid ühe piirkonna appikarje ja mure, mille osas võiks suurem empaatia Eesti poliitilisel väljal olla," lausus riigikogu liige.

Ta lisas, et tal on riigikogus ka palju muid eesmärke, ennekõike aga omavalitsuste rahastamise kordategemine, et kaugemate piirkondade elujõud tagada.