Tuisk märkis, et kui ehitada Tallinn-Tartu maanteed ja Rail Balticut, siis pole riigil rahalist ega inimressurssi püsiühenduse rajamisega tegeleda.

"Riigi vaatest ta võib olla mõistlik otsus, just selles kontekstis, et kui riik näeb, et tegelikult tal lähiaastatel peale eriplaneeringu kehtestamist vahendeid ei ole, siis eriplaneeringuga on paraku see lugu, et see kehtib viis aastat. Kui viie aasta jooksul ei hakka ehitama neid asju, siis eriplaneering kaotab kehtivuse," rääkis Tuisk.

Tuisu sõnul peaks edasi tegelema uuringutega, mis kiiresti ei aegu. "Pikas perspektiivis ma usun, et see sild ühel hetkel tuleb ja on vajalik, sest kui vaatame tänaseid üleveomahte, mis igal aastal kasvavad, siis tegelikult need tipud lähevad selliseks, kus riik peab ühel hetkel tegema otsuse, kas panustab palju praamidesse ja käsitleb praamiühendust kui maanteepikendust või jääb nii kiratsema, nagu täna on," sõnas Tuisk.

Kõige vajalikum on püsiühendus ettevõtluse seisukohast, kuna tavainimesi see nii palju ei mõjuta, rääkis Tuisk. Tootmine Saaremaal on keerulise ühenduse ja ajakulu tõttu ligikaudu kümnendiku võrra kallim.

Uue praamihanke järel on olukord Tuisu hinnangul ka järgmised kümme aastat praegusega sarnane ning sealt edasi peab tõsiselt mõtlema, kas järgmine üleveohange tuleb samas mahus või on mõistlikum rääkida sillast, mis on pikas perspektiivis kasulik investeering. Ülevedu läheb nii keskkonna kui ka rahalises mõttes aina kallimaks, märkis Tuisk.

Saaremaal on ka neid inimesi, kes püsiühenduse rajamist mõistlikuks ei pea. "Kasvõi isiklikus plaanis – nii palju kui ma käin mandril, käin kas lennukiga või kui autoga, siis mulle ta ei ole valus. Iga praamisõit on laias laastus tund kaotatud aega. Ma suudan selle üle elada, käin piisavalt vähe. Aga kui räägime inimestest, kes käivad iga nädalavahetus, siis neile see kindlasti oleks ka mugavam," rääkis ta.

Üks saarlaste peamisi vastuargumente püsiühenduse rajamisele on see, et kaob ära saare eripära, samuti kardetakse kuritegevuse kasvu. Tuisk märkis, et näiteks suure tormi puhul aga sillast abi ei oleks, kuna ka sild pandaks selle ajaks siiski kinni.

"See konkurentsieelis tuleb kuskilt otsast võrdsemaks saada. Kui tootmine on 10 protsenti kallim, siis see ei saa kajastuda hinnas, sest see ei ole konkurentsivõimeline. Lõpuks kajastub see töötajate palgas, sest nad ei suuda maksta samaväärset palka mis mandril," ütles Tuisk.

Aja jooksul on kohalike suhtumine püsiühenduse rajamisse läinud positiivsemaks, kuid kuna sellest on nii pikalt räägitud, siis jätab see inimesi külmaks, kuna eeldatakse, et silda ei rajata nii või teisiti, märkis Tuisk.

Tuisu sõnul võiks riik püsiühenduse rajada järgneva 20 aasta jooksul. "Riigi vaatest on suured investeeringud ees, alati tuleb kindlasti midagi suurt ja põnevat peale, aga peale Rail Balticut ja Tartu maanteed ta võiks olla järgmine suur prioriteet riigil," ütles ta.