Täiesti uueks renoveeritud Kuressaare Hariduse kool on helge nii väljast kui ka seest. Tegemist on Saaremaa valla läbi aegade suurima investeeringuga, mis läks maksma üle 11 miljoni euro. Kui aga aastaid tagasi otsused tehti, oli plaanitavaks maksumuseks pisut üle kuue miljoni euro. Seega läks mitmete asjade kokkulangevusel selle kooli renoveerimine vallale kavandatust üle nelja miljoni euro võrra kallimaks.

"Vallale on selliseid asju eelarveliselt suhteliselt raske taluda. Eelarvepositsioon on väga kiiresti halvenenud. Ja kui vallavalitsus hakkas kokku panema uut eelarvestrateegiat, mida ka volikogu peab kinnitama, siis sealt on selgelt näha, et valla investeerimise võimekus selle pildi järgi nelja aasta jooksul 15 miljoni pealt kahaneb umbes 1,5 miljoni peale," selgitas Saaremaa vallavolikogu esimees Jaanus Tamkivi.

Hariduse kooli valmimisel läks aga kohe ka teine suur kool Kuressaares remonti. Selle eeldatav maksumus on seitse miljonit eurot. Lähiajal peaks töösse minema ka enam kui viie miljoni euro eest uue jalgpallihalli ehitus.

"Saaremaa valla investeeringute kavas on ju hulgaliselt objekte. See tähendab sisuliselt seda, et tuleb prioriteedid paika panna ja need objektid, mis nimekirjas olid allpool ja tagapool, jäävad lihtsalt tegemata. Rahad tõmmatakse lihtsalt kokku ja tuleb teha need suured objektid ära, mis on lubatud ja mis on kõige tähtsamad. Nii see elu on," ütles Tamkivi.

Abivallavanema Liis Lepiku sõnul praegu vallal raha on. "Meil on arvel likviidseid vahendeid umbes 11 miljonit eurot. Igal juhul kõik saavad palka ja kõik meie arved saavad tasutud õigeaegselt," rääkis Lepik.

Ka näiteks tänavu seitsme kuuga laekunud 33 miljonit eurot tulumaksu valla kassasse on 700 000 võrra plaanitust rohkem. Aga samas ka näiteks euribor ja mitmed muud faktorid söövad selle ära.

"Eelmisel aastal oli meil eelarves euriboriga seotud kulusid umbes 250 000. Sellel aastal me näeme, et lisaeelarvetega kokku see number küündib ligi miljoni euroni. See on märkimisväärne vahe ja väga suur täiendav kulu omavalitsuse jaoks. Kindlasti ei saa öelda, et on nii head ajad kui mõni aasta tagasi. Oleme keerulises olukorras ja peame ikkagi rihma koomamale tõmbama. Teiselt poolt me näeme seda, et põhiülesandeid, mis vallal on, me suudame täita," rääkis Lepik.