"Kõigist võimalikest humanitaarkoostöö võimalustest Venemaa, Valgevene ja Läänemere riikide vahel on praeguses geopoliitilises turbulentsis ja lääne sanktsioonide keskel võimalik esile tuua vahest ainult üks, millest huvituvad kõik või suurem osa piirkonna riike ja mis ei ole pöördumatult politiseeritud. See on Läänemere ökoloogia," vahendas EPL dokumendi formaadi algatanud autorite mõtteid.

Venemaa plaani kohaselt on selleks vaja luua koostöövõimalused Balti riikide organisatsioonide, liikumiste ja institutsioonidega, mis tegelevad just selliste probleemide lahendamisega. Muuhulgas näeb programm ette Rootsi keskkonna-teadlaste ja Stockholmi ülikooli Läänemere keskuse ning Läänemere keskkonnakaitsega tegeleva riikidevahelise organisatsiooni Helsingi komisjon (HELCOM) kaasamist.

Algatusega kaasnevas dokumendis kirjeldatakse, et Balti Platvormi loogika eeldab, et "päevakajaliste poliitiliste teemade asemel arutatakse rohkem mitte-poliitilisi teemasid – sellega kasvab järk-järgult tõstatuvate teemade keerukus ja tõsidus". Seejuures märgitakse põhidokumendis, et just keskkonnaprobleeme saab dramatiseerimisega üle võlli keerata. "See tähendab üksikute probleemide hüperboliseerimist ja uute probleemide loomist, katastroofiliste stsenaariumide modelleerimist, et kutsuda esile dialoogi," vahendas EPL nende valdusesse jõudnud dokumentide sisu.

Algatust kommenteerinud kaitsepolitsei (kapo) peadirektori asetäitja Aleksander Toots ütles Eesti Päevalehele, et kapo on ka varem näinud, kuidas Venemaa kasutab mõjutustegevuses keskkonnateemasid, kuna need lähevad inimestele korda.

EPL tõdes ka, et pärast algatuse väljatulekut on märgata Läänemere keskkonnateemade kajastuse suurenemist Vene ajakirjanduses.