Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kui veebruaris vähenes müügitulu eelmise aasta sama ajaga võrreldes kuus protsenti, siis märtsis langus kiirenes.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu langust mõjutasid enim tööstuskaupade kauplused, kus müük vähenes aastaga 18 protsenti. "Nende kaupluste langusele avaldas mõju eelmise aasta märtsi kõrgem võrdlusbaas ning hinnatõusu jätkumine on hakanud järjest rohkem piirama inimeste tarbimist," lisas Pihlak.

Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 28 protsenti vähenes müügitulu muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga.

Müügitulu vähenes veel 21 protsenti majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes, 14 protsenti posti või interneti teel kaupu müüvates kauplusetes, üheksa protsenti kasutatud kaupade kauplustes, kioskites, turgudel ja otsemüügil, kaheksa protsenti muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (kaubamajad), kuus protsenti tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes ning kolm protsenti apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes.

Toidukaupade kaupluste müügitulu vähenes eelmise aasta märtsiga võrreldes üheksa protsenti ning mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu kolm protsenti.

Veebruariga võrreldes suurenes märtsis jaekaubandusettevõtete müügitulu 17 protsenti. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi müük eelmise kuuga võrreldes aga samale tasemele.

2023. aasta kolme esimese kuuga (jaanuar–märts) vähenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes üheksa protsenti.