Eesti ja Läti plaanivad tarneraskuste puhul rentida LNG-terminali ühiselt
Eesti ja Läti plaanivad kokkulepet, mille alusel saaksid riigid gaasi tarneraskuste korral ühiselt tuua Paldiski sadamasse LNG taasgaasistamisaluse ehk FSRU. Kliimaminister Kristen Michali sõnul valmistatakse kokkulepet ette kriitiliseks juhuks, kuid praegu gaasiturg sekkumist ei vaja.
Peale sõja algust Ukrainas asus lisaks Soomele ja Eestile LNG vastuvõtuvõimekuse rajamist plaanima ka Läti ning kui veel aasta alguses soovis riik leida võimalust tuleval aastal oma LNG-kai rajamiseks, siis nüüd soovib Läti tulevasteks kriisideks kindlustada tarned läbi Paldiski terminali.
Veebruaris loobus Läti LNG-terminali projekti arendamisest koos erainvestoritega, sest polnud valmis andma terminali rajamiseks riigipoolseid garantiisid.
Oma terminali ehitamine ei tasu lätlaste hinnangul majanduslikult ära. Eesti on aga juba sama protsessi läbi teinud ning eraettevõtete rajatud taristu ka riigile tagasi ostnud.
Michali sõnul on hetkel olukord gaasiturul stabiilne ja sekkumist ei eelda. Ühise taasgaasistamise laeva võiks ministri hinnangul rentida siis, kui on ette näha kriitilist puudujääki.
"Valmistame Lätiga ette kokkulepet juhuks, kui olukord gaasiturul peaks muutuma ning tekivad tarneraskused," ütles Michal.
Kahe nädala eest teatas Läti kliima- ja energeetikaministeerium, et alustab Paldiski LNG-terminali ühiskasutuse tingimuste väljatöötamiseks, et tugevdada riigis gaasi varustuskindlust.
Taasgaasistamislaeva rentimise ettevalmistus oli teemaks ka sel nädalal Michali kohtumisel Läti peaministri ja kliimaministriga. Arutelu on ministri sõnul aga alles algusjärgus ning konkreetseid plaane ei ole, kuid esialgse arusaama järgi peaks terminali rentimise vajaduse tekkimisel jagama riigid kulud kahasse.
"Eesmärk on kokku leppida täpsem raamistik naabrite vahel, mis tingimustel me võimalike kriitiliste tarneraskuste korral ühiselt Eestis rajatud Paldiski võimekuse kasutusele võtame ja sinna LNG taasgaasistamise laeva rendime. Nii saame turuolukorra muutudes ja kriitilise hetke tekkides kohe aega viitmata tegutsema asuda," rääkis Michal.
Esimene samm on Michali sõnul ministeeriumite ühiste kavatsuste memorandumi ettevalmistamine. "Seda arutasime presidendi Läti riigivisiidil kliima- ja energeetikaministriga ning on omavahel arutanud ka riikide vastavate ministeeriumite eriaalainimesed."
Märtsi keskel ostis Eesti Varude Keskus (EVK) Paldiskis asuva LNG haalamiskai koos taristuga 31,5 miljoni euroga Pakrineeme Sadama OÜ-lt. Tehinguga täitis EVK valitsuse antud lubaduse osta kai olukorras, kui nende ärilised väljavaated veeldatud maagaasi vastuvõtutaristu majandamiseks oluliselt muutuvad.
Toimetaja: Barbara Oja