Vene laevu on märgatud tuuleparkide ja veealuste elektrikaablite läheduses, kirjutas Iltalehti.

Rootsi mereväe ülem Ewa Skoog Haslum ütles, et Venemaa on ilmselt mingil moel sihtmärgid ära kaardistanud. Ta pidas täiesti reaalseks ohtu, et venelased võivad teha sabotaažioperatsioone, rünnata näiteks elektrikaableid.

Kuna Venemaa rünnak energiavõrkudele on võimalik, on Rootsi merevägi kõrgendatud valmisolekus.

"Seetõttu me üritame neid kavatsusi tõrjuda olles ise sihtmärkide vahetus läheduses ning näidates üles ka oma kaitsetahet," ütles Skoog Haslum.

Skoog Haslum kinnitas, et Vene allveelaevad on viinud läbi veepealseid vaatlusi. Ta ei öelnud, et kas Venemaa allveelaevad on liikunud ka Rootsi territoriaalvetesse.

Mereväe ülem ei taha nimelt venelastele avaldada, mille kohta mereväel infot on. See seaks ohtu vastumeetmete edu.

Valmisoleku tõstmine kehtib Rootsi mereväe erinevate osakondade kohta.

"Meie merevägi on mitmes mõttes väga aktiivne. Oleme seal 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas," ütles admiral Skoog Haslum.

Ta rõhutas, et rootslased on valmis tõrjuma rünnakuid energiavõrkude ja ühiskonna kui terviku vastu.

"Me ei pea oma jõude eriti mobiliseerima, kuid oleme operatsioonideks valmis alates nullpäevast. Oleme kogu aeg merel. Kõik meie üksused on valmis: nii meie dessantjõud, miinijahtijad kui ka allveelaevad," ütles Skoog Haslum.

Välis- ja julgeolekupoliitilised allikad kinnitasid Iltalehtile, et mereväe valmisolekut on tõstetud nii Soomes kui Rootsis.

Vaasa rannapataljoni ülem Atte Löytönen ütles, et Soome ja Rootsi suudavad ühisesse lahinguvalmidusse merel jõuda mõne tunniga.

Skoog Haslumi sõnul on Rootsi väed vajadusel valmis koos Soomega kaitsma ka Soomele kuuluvat Ahvenamaad.

Samamoodi kaitseksid Soome väed Gotlandi ning kui Venemaa ründaks Gotlandit, oleks Skoog Haslumi alluvuses Soome sõdurid.

Atte Löytöneni sõnul on Rootsi ja Soome merevägi erinevate võimetega, aga koos moodustavad nad väga hea terviku. Näiteks on Rootsi relvastuses allveelaevad.