Politsei pidas kinni ehitajaid Soomes sunnitööle sundinud Eesti kriminaalid

Keskkriminaalpolitsei koostöös Soome kolleegidega pidas aprilli lõpus kinni kaheksa kuritegelikku ühendusse kuulumises kahtlustatavat inimest. Vahistamised toimusid mõlemas riigis. Vahistatud mehed tegelesid Eesti politsei kinnitusel Eesti, Läti ja Ukraina kodanike inimkaubitsemisega.
Kuritegelikku ühendusse kuulumises kahtlustatakse kokku üheksat inimest, keda on alust kahtlustada Soome ehitussektorisse tööle läinud ehitajate sunnitööle sundimises. Samuti olevat kriminaalse grupeeringu moodustanud isikud ehitajateks läinud inimesi eksiteele viinud ning neid võlaorjusesse pannud, teatas Helsingin Sanomat.
Kõiki kahtlusaluseid on varem karistatud
Esialgsetel andmetel on kahtlustatavaid alust seostada varavastaste ja majandusalaste süütegudega, näiteks kelmustega. Kõiki kahtlustatavaid on varem karistatud ka vägivallakuritegude eest, teatasid politsei- ja piirivalveameti (PPA) ja prokuratuuri pressiesindajad. Kahtlustuse kohaselt juhtis ühendust kuritegelikus maailmas Jokkerina tuntud 51-aastane Valeri.
Vahistatud kahtlusalused võisid saada ehitusmeeste kuritarvitamise eest 2,3 miljoni euro väärtuses ebaseaduslikku tulu. Vääriti käituti nii Eestist kui ka Lätist ning Ukrainas Soome läinud ehitajatega, kes tegid Soomes sisuliselt sunnitööd.
Riigiprokurör Raigo Aas ütles pressiteate vahendusel, et kriminaalasja raames on tehtud tihedat koostööd Soome ametivõimudega. "Soomes kahtlustatakse samu kuritegeliku ühenduse liikmeid erinevate kuritegude toimepanemises. Näiteks on osadele neist Soomes esitatud süüdistus tööjõuvahendamise valdkonnas inimkaubanduse ja pettuse toimepanemises ning ühele ka maksupettuse ja salakaubaveo toimepanemises," ütles Aas.
Vahistatud kriminaalne grupeering on üks väheseid eestikeelseid
Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo juht Ago Leisi sõnul on Eestis kuritegelike ühenduste tegutsemist pärsitud ja selle tulemusel on kurjategijad oma tegevusega laienenud välismaale. "Kahtlustuse kohaselt panid grupeeringu liikmed toime varavastaseid ja majanduskuritegusid eesmärgiga teenida ühendusele tulu ja kindlustada selle püsimine. Oma tegevusega laieneti Soome, millegi võidi otsida suuremat kasumit ja Eesti politsei silma alt ära olla. Antud ühendust iseloomustab ka see, et nad on üks väheseid eestikeelseid ühendusi Eesti kuritegelikus ringkonnas," kirjeldas Ago Leis.
Riigiprokurör Aas selgitas, et mitme inimese poolt toime pandud kuritegu ei tähenda automaatselt kuritegelikku ühendust. "Kuritegelikul ühendusel on struktuur, hierarhia ja selle tegevus ei katke ka liikmete lahkumisel või liikmeskonna muutumisel. Mõneti on tegemist alternatiivse eraldiseisva ühiskonnagrupiga, mis on ellu kutsutud kuritegude toimepanemiseks. Kuna kuritegelikule ühendusele on omane teha kriminaaltulu teenimiseks kõik endast olenev, siis paratamatult käib ka valgekraelise organiseeritud kuritegevusega kaasas kõrgendatud oht nii inimestele kui ka majanduskeskkonnale. Millistest kuritegudest ja ohutasemest on alust selle ühenduse puhul rääkida, selgub tõendite kogumise ja analüüsimise järel," sõnas Aas.
Leisi sõnul teenib organiseeritud kuritegevus raha kõikvõimalike kuritegude toimepanemisega, olgu selleks narkokuritegevus või viimasel ajal rohkem pilti tulnud valgekraelised kuriteod ehk kelmused ja maksukuriteod. "Tänapäeva organiseeritud kuritegevus ei ole avalikkusele tajutav, kuid selle ohtlikkust ei tohi alahinnata. Näeme kuritegevuse rahvusvahelistumist ja Eesti piiridest välja minemist, mis tähendab, et kahju tehakse ka mujal. Eesti politsei jätkab organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust ja teeme selleks koostööd oma välispartneritega," ütles Leis.
Kahtlusalused võeti Eestis kuni kaheks kuuks vahi alla
Kuna kahtlustatavad võivad vabaduses viibides jätkata kuritegude toimepanemist või hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma, taotles prokuratuur kohtult luba kõikide kahtlustatavate vahistamiseks. Harju maakohus võttis seitse kahtlustatavat kuni kaheks kuuks vahi alla, kaks kahtlustatavat on vahi all Soomes. Kõiki kahtlustatavaid on varem kriminaalkorras karistatud näiteks vägivalla- ja varavastaste kuritegude, aga ka narkokuritegude eest.
Kriminaalmenetlust alustati karistusseadustiku paragrahvide järgi, mis käsitlevad kuritegeliku ühenduse organiseerimist (karistusseadustiku paragrahv 256) ja kuritegelikku ühendusse kuulumist (paragrahv 255). Uurimist viib läbi keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo ja juhib riigiprokuratuur.
Toimetaja: Mait Ots