Üle kümne aasta eest Keskerakonna ridades aktiivselt poliitikas osalenud Sepa sõnul soovib ta poliitikasse naasta vastutustundest Eesti eest. "Kas ma seal veel olen tagasi, seda näitab aeg. Hiljutised sündmused on mõnes mõttes ka minu jaoks olnud väga kiired ja üllatanud ka mind ennast. Vaatame, kuhu see välja viib," ütles ta.

Roheliste madala toetuse taga on nõrk kaubamärk, millega on ka isiklikult head tulemust valimistel raske teha ja konkurents rohelisele maailmavaatele on Sepa sõnul võrdlemisi tihe.

Rohelistele on ette heidetud seda, et erakond tegeleb vaid ühe teemaga. Sepp sellega ei nõustu, kuid see arusaam on tema hinnangul ka kehva tulemuse taga. "Kes on programmi süvenenud on olnud üllatunud, et programmil iseenesest ei ole suurt häda midagi. Ta katab ära kõik olulised küsimused, aga kus on olulised puudujäägid on organisatoorne võimekus, mis on väga napp olnud, sellest omakorda ka toetajate vähesus. Ega karismat, professionaalsust ja tõsiseltvõetavust ka kõneisikute puhul on kõvasti juurde vaja saada, kasvada ja kasvatada."

Arusaamine rohelistest teemadest on Eesti erakondades üsna hõre, kuigi ka teised erakonnad toovad oma programmi aina enam selliseid teemasid, märkis Sepp. "Neid inimesi, kes päriselt aru saavad, miks need on olulised või kuidas teiste teemadega seotud, need read on endiselt erakondades üsna hõredad."

Rohepöördes peab kuulama inimeste muresid

Sepa sõnul ei saa rohepööret läbi viia ülevalt alla ning vaja on kuulata inimeste muresid ja hirme rohepöörde teemal. "Siin ei saa inimestele pahaks panna seda, et nad ei suuda lõpuni näha neid samme ja käike. Trotsi ma arvan, et tuleb ravida natuke teistes kohtades ja teiste küsimuste läbi, need taanduvad väärtustamisele, ära kuulamisele, osalemise tundele, alustades maaraamatukogudest ja lõpetades vaimse tervisega. Need on mõnes mõttes kõik keskkonnateemad," rääkis ta.

Küsimusele, mis on roheliste positsioon metsaraies, vastas Sepp, et see number algab viie või kuuega ning see on ainus võimalus tagada jätkusuutlikkust ka puidusektoritele ja seotud majandussektoritele.

"Väga pentsik on ka mõelda nii, et needsamad väga rohelised põhjamaad ja nende suurettevõtted viljelevad siin, see on võib-olla väga tugev sõna, aga niisugust koloniaalpoliitikat, mida nad ei saa Soomes ja Rootsis enam ammugi lubada, sest see on nii tugevas väärtuskonfliktis. Meie siin millegipärast arvame, et meil on võimalik niimoodi rikkaks saada. See, mida me tulevastele põlvedele pärandame ei ole raha riigikassas, see ei ole raha pangas, vaid reaalne elukeskkond. Kui meil seda ei ole, siis meil ei ole midagi pärandada," rääkis Sepp.

Elektrit peaks tootma erinevatest taastuvallikatest, mis peaksid olema võimalikult hajutatud, ütles Sepp. Tuumajaam ei ole juhitav võimsus, mida saab soovi korral nupust sisse-välja lülitada, lisas ta. Sepa sõnul mõistab ta rohelise maailmavaatega inimesi, kes tuumaenergiat toetavad, kuna selle keskkonnajalajälg on väiksem kui mõnel teisel tootmisviisil. Ta tõi välja, et Ukraina sõjast võib õppida, et suuremahulise tootmise kontsentreerimine ühte punkti, mis võtab turult ära võimaluse teistel viisidel toodetud elektrit müüa, on ka suur julgeolekurisk.

Keskerakonna võimekuse kaalukauss on langenud Tallinna linnapea kasuks

Üleminek põlevkivilt nõuab Ida-Virumaa üleminekut innovaatilistele tööstustele. "Seal on täna valmisolekut ja kui vaadata ka tööjõu struktuuri, vanuselist ja sotsiaalset, siis palju ressurssi teenusmajandusele üleminekuks. Olen pisut murelik sellise uinutava optimismi üle, mis puudutab erinevaid maavarade uuringuid, et saame nii-öelda teise fosforiidisõja siia muude pingete otsa lähimatel aastatel. Ma arvan, et see kindlasti on midagi, mis ei tee Eestit ühtsemaks," rääkis ta.

Valitsuskoalitsiooni kohta avaldas Sepp lootust, et osapooled võtavad oma võimalust riiki juhtida ülimalt tõsiselt. "Peamine, mis tegelikult lahendada tuleb, tegelik probleem on see, et Eesti inimesed on nii kurjad. Nad on paljudes asjades ja oma elus nii pettunud ja ei leia sellest väljapääsu. Ükskõik mis konflikt, kitsaskoht, see vajab rohkem tähelepanu kui seni on teadvustatud," ütles ta.

Küsimusele, kas Keskerakond oleks pidanud valimiste järel juhti vahetama, vastas Sepp jaatavalt ja märkis, et see mõjub organisatsioonile hästi ja annab selge signaali vastutuse võtmisest. "Tänaseks on võimekuse ja teatava visiooni omamise kaalukausid langenud kindlasti Tallinna linnapea kasuks selles erakonnas."

Valitsuse plaanitav viis automaksu kogumiseks pole Sepa sõnul mõistlik ning kui automaks kehtestada, siis päriselt hoiakute ja tarbimiskäitumise mõjutamiseks. "Aga siis ka väga selgelt sooviks, et see raha ei läheks lihtsalt aukude lappimiseks," rääkis ta.