Ökonomist: majanduslangus on laiapõhjaline ja hõlmab paljusid sektoreid
Sisemajanduse koguprodukti langus esimeses kvartalis vastas ootustele – majanduslangus on laiapõhjaline ja hõlmab paljusid sektoreid, ütles Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik. Eesti Panga ökonomisti Rasmus Kattai sõnul on majanduse seis pigem keskpärane kui halb.
Statistikaamet avaldas kolmapäeval kiirhinnangu, mille kohaselt jätkus tänavu esimeses kvartalis sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus ja eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes langes see neli protsenti.
Elmik ütles ERR-ile, et kiirhinnang vastas üldjoontes Swedbanki ootustele.
"Majanduslangus on laiapõhjaline ja hõlmab paljusid sektoreid. Nõudlus erinevate kaupade ja teenuste järele on nõrk ja tarbimist piirab ostujõu langus," lausus ta.
Elmiku sõnul hakkab olukord majanduses paranema aasta teisel poolel, kui ostujõud ja nõudlus hakkavad taastuma.
"Swedbanki hinnangul ulatub selle aasta majanduslangus 0,8 protsendini. Järgmiseks aastaks ootame 2,3-protsendilist majanduskasvu," lisas vanemökonomist.
Rahandusministeerium on oma kevadises majandusprognoosis kõige ettevaatlikum, ennustades aastaseks languseks 1,5 protsenti.
"Me esimese kvartali mõttes ootasime isegi veidi kehvemat tulemust, aga eks järgmised kvartalid näitavad, kas see prognoos peab või ei pea. Erinevus võrreldse prognoosiga on ikkagi väga väike esimeses kvaratalis ja ootame ära ka teise kavartali. Augusti keskel me avaldame uue prognoosi, mis kõike senist toimunut arvestab ja on ka siis lähtealuseks järgmise aasta eelarvele," rääkis rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu.
Kattai: tegelik majanduse seis võib olla parem
Eesti Panga ökonomist ja prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai ütles, et neljaprotsendilisest langusest suuremat rõhku tuleks pöörata sellele, et võrreldes möödunud aasta viimase kvartaliga majanduse maht selle hinnangu kohaselt ei vähenenud.
"Mitmete tegevusvaldkondade seis on olnud nõrgapoolne, ennekõike paistab nende seas silma töötlev tööstus, kus tootmise kallinemine ja tooraine kättesaadavus on seadnud löögi alla konkurentsivõime välisturgudel.
Kui aga vaadata sektoriüleselt ja suuremat hulka majandusnäitajaid, siis on majanduse seis pigem keskpärane kui halb," tõdes ta.
Sellele viitavad Kattai sõnul muu hulgas ettevõtete küsitlusandmed, aga kõige olulisem näitaja on tööturu tugev seis. Töötuse määr oli eurostati hinnangul esimeses kvartalis umbes umbes viis protsenti, registreeritud töötus vähenes juba märtsis ning langus jätkus ka aprillis.
Edasisest võib tema hinnangul oodata majandusolukorra järk-järgulist paranemist, milleks loovad võimaluse möödunud aasta lõpus uuesti kerkima hakanud Eesti inimeste ostujõud, varasemate kriisimõjude leevenemine ettevõtete jaoks ning aeglustuvast hinnakasvust jõudu saav nõudlus välisturgudel.
"Eelmisel aastal suudeti enamikus majandusharudes märkimisväärselt suurendada ettevõtluskasumit ning seetõttu on ettevõtete rahalised võimalused uude kasvu investeerimiseks paranenud. Investeeringute tegemiseks on aga oluline, et taanduks ebakindlus tuleviku ees, mis vähemalt osaliselt on riigi majanduspoliitika võimuses," lisas Kattai.
Nii Kattai kui Elmik juhtisid tähelepanu asjaolule, et SKP kiirhinnang põhineb esialgsete andmete põhjal koostatud majandusmudelitel ja seda korrigeeritakse hiljem oluliselt.
"Kuna reaalne majanduskasv arvestab hinnakasvu mõjuga ja selle täpne mõõtmine on viimasel ajal olnud väljakutseks, siis võib tegelik majanduse seis olla SKP statistikas näidatust parem ning sellistel puhkudel on statistikaamet takkajärgi oma hinnangut ka korrigeerinud," lausus Kattai.
Elmik märkis, et näiteks eelmise aasta neljanda kvartali kiirhinnangut muudeti kuu aja pärast rohkem kui ühe protsendipunkti võrra.
SKP täpsem hinnang ilmub 31. mail.
Eelmise aasta neljandas kvartalis langes Eesti SKP 2021. aasta sama perioodiga võrreldes 4,1 protsenti. 2022. aastal tervikuna oli SKP langus 1,3 protsenti.