Rahandusminister Mart Võrklaev saatis kooskõlastusringile maksumuudatusteks vajalikud eelnõud ning ootab neile tagasisidet juba järgmise nädala teisipäevaks, sest seaduse järgi peab maksumuudatuse seadustamise ja jõustumise vahele jääma vähemalt pool aastat.

Muutmisele lähevad tulumaksuseadus ja kaitseväeteenistuse seadus, käibemaksuseadus, hasartmängumaksu seadus ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus.

Intresside mahaarvamine kaob turutõrke puudumise tõttu

Tulumaksuseaduse muudatusega kaob aastast 2024 füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ja abikaasa eest ning õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid. Muudatusega soovib riik vähendada maksukulu ning kaotada kulukad ja ebaefektiivsed maksusoodustused.

Intresside mahaarvamise kaotamise kohta sedastab eelnõu seletuskiri, et 1996. aastal kehtestati see õigus hoopis teistsugustes oludes, mil laenuturg oli välja kujunemata. Riigi algne sekkumine eluasemelaenu turule oli turutõrke tõttu vajalik ja õigustatud, kuid on seletuskirja kohaselt oma algse eesmärgi kaotanud.

2021. aastal deklareeris täiendavat maksuvaba tulu laste eest 72 191 inimest ja eluasemelaenu intresse 140 193 inimest.

Kuna tuleval aastal kaduv õigus mõjutab leibkondi alles 2025. aasta tulumaksutagastuse ajal, on eelnõu kohaselt leibkondadel uue olukorraga kohanemiseks aega.

Teiseks tõstetakse aastast 2025 senist füüsilise isiku ja äriühingu tulumaksu määra kahe protsendipunkti võrra 22 protsendini. Lisaks kaotatakse eelnõuga soodusmäär 14 protsenti äriühingute regulaarselt jaotatavalt kasumilt ja sellega seoses ka füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipeetav seitsmeprotsendiline tulumaks.

Ebasoovitavate mõjudena toob eelnõu esile ohu, et aastast 2025 hakkavad Eesti äriühingud vähem kasumit jaotama. Krediidiasutuste puhul on olemas risk, et kasum üritatakse Eestist mujale viia. Näiteks on mõjuhinnangus eeldatud, et 20 protsenti krediidiasutuste kasumist viiakse Eestist mujale.

Kolmandaks kaotatakse eelnõuga aastast 2025 regresseeruv maksuvaba tulu ning kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas.

Kuigi keskmise ja kõrgema sissetulekuga inimeste maksukiil väheneb rohkem, võidavad rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt ka madalama sissetulekuga inimesed. Eelnõu toob välja, et liiga kõrge maksukiil võib vähendada huvi töötada ning mõjuda seetõttu negatiivselt tööturu- ja seega majandusarengule.

Hasartmängumaks tõuseb astmeliselt

Kaughasartmängu ja toto (kihlveo ja totalisaatori kohta kasutatav mõiste - toim) maksumäär tõuseb viie protsendi võrra ja seda tehakse kaheastmeliselt: järgmisel aastal tõuseb määr kuuele protsendini ja kahe aasta pärast seitsme protsendini.

Loterii maksumäär tõstetakse 18 protsendilt 22 protsendini.

Ühtlasi märgitakse eelnõu seletuskirjas, et kui 1990-ndatel sooviti maksustamise abil hasartmängumängimist vähematraktiivseks muuta, siis alates 2009. aastast, mil jõustus uus hasartmänguseadus, on hoitud joont, et hasartmängude mängimine on ühiskonnas aktsepteeritav meelelahutus.

Veebipõhise mängimise maksustamisel on valitud madal ehk viieprotsendiline määr, sest kaughasartmängu maksustamisel lähtutakse Euroopa riikide regulatsioonidest ja maksukonkurentsist.

"Arvamust, et hasartmängumaksu tõstmisega saab vähendada patoloogiliste mängijate osakaalu ühiskonnas, teadusuuringud ei kinnita," sedastab eelnõu seletuskiri. "Seepärast ei ole Eestis püütud hasartmängusõltuvuse vähendamiseks kõrget maksumäära kasutada."

Käibemaks tõuseb ja majutuse soodusmäär kaob

Tuleva aasta 1. jaanuarist tõuseb käibemaks praeguselt 20 protsendilt 22 protsendini ja alates 2025. aasta 1. jaanuarist kaob majutusele kehtiv üheksaprotsendiline soodusmäär.

"Muudatuste peamine eesmärk on riigieelarve tasakaalu poole liikumine riigitulude laekumise suurendamise kaudu. Teisene eesmärk on muuta käibemaksuerisuste vähendamisega maksusüsteemi efektiivsemaks," seisab eelnõu seletuskirjas.

Muudatuse majandusliku mõju kohta ütleb seletuskiri, et käibemaksumäära tõstetakse ajal, mil majandus on kasvufaasis, kindlustunne taastunud ja tarbimiskulutused suurenemas. Seega pole põhjust arvata, et ettevõtted ja kaupmehed peaksid osa määra tõusust enda kanda võtma.

"Seega rahandusministeerium on arvestanud, et käibemaksumäära tõus lisatakse kogu ulatuses lõpphinda. Käibemaksumäära 20 protsenti tõstmine 22 protsendile toob kaasa 1,67-protsendise kaupade ja teenuste kallinemise ning mõju tarbijahinna indeksile ulatub 2024. aastal 1,40 protsendini," seisab seletuskirjas.

See tähendab, et iga tarbimiseks kulutatud saja euro kohta suureneb inimeste kulu 1,67 euro võrra olenemata palgatasemest.

Lisaks ütleb seletuskiri, et käibemaksu standardmäära tõusuga 22 protsendini otsitakse riigile võimalikku lisatulu allikat.

Eelnõust leiab ka info, et Euroopa Liidu võrdluses on Eestis tarbimismaksude osakaal maksulaekumistest üsna tipus ehk neljandal kohal.

Käibemaksutõus suurendab leibkondade toimetulekuriski ja ehkki selle leevendamiseks on pakutud hädavajalikele kaupadele nagu toidukaubad või energiakandjad soodusmäärade kehtestamist, nimetatakse eelnõus selliseid erandeid ebaefektiivseks, maksubaasi moonutavaks ja administratiivselt kulukateks.

Majutuse vähendatud maksumäära kaotamise hinnamõju ei saa eelnõu kohaselt üheselt hinnata. Küll aga toob dokument välja, et sektor sai koroonakriisis kõvasti kannatada ja sisemisi puhvreid maksutõusu enda kanda võtmiseks neil pole, mistõttu lisatakse käibemaksutõus kogu ulatuses lõpphinda.

Eelnõu kohaselt toob käibemaksumäära tõstmine kaasa 11,9-protsendise majutusteenuse kallinemise ning mõju tarbijahinnaindeksile ulatub 2025. aastal 0,11 protsendini.

Alkoholiaktsiisi kerkimine jaotub kolme aasta peale

Muutmisele läheb ka alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus, et tõsta alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäärasid. Põhjenduseks toob ministeerium, et viimati tõsteti alkoholiaktsiisi 2018. aastal, mis tähendab, et aktsiisi reaalväärtus on langenud ja alkoholi kättesaadavus suurenenud, sest vahepeal on palgad kasvanud.

"Järgmise aasta riigieelarve on pingeline ja vajadus täiendavateks maksutuludeks on suur, seetõttu tõstetakse aktsiisimäärasid alates 2024. aastast," sedastab eelarve seletuskiri.

Alkoholiaktsiisi tõstetakse järgmisel kolmel aastal viis protsenti aastas. Mõõdukas tempos aktsiisitõusuga loodab riik vähendada piirikaubanduse kasvu riski ning survet suuremale hinnatõusule. Ehkki ka Läti plaanib aktsiisitõusu, on seal konkreetsed otsused veel langetamata.

"Alkoholi aktsiisitõus ei mõjuta negatiivselt Eesti majandust ega ettevõtlusmaastikku tervikuna. Tarbijale alkohol veidi kallineb, kuid tulenevalt aktsiisist mitte sellises ulatuses, mis tooks kaasa suurenenud huvi soetada toodet teisest riigist. On tõenäoline, et alkoholiaktsiisi kavandatud tagasihoidlik, kuid stabiilne tõus ohjab alkoholi tarbimise kasvutrendi, samas ei suurenda
piirikaubanduse kasvu riski," leitakse eelnõus.

Samuti märgitakse, et alkoholi aktsiisikoormust kannab tarbija. Suurem osa ehk 56 protsenti aktsiisist laekub kangelt alkoholilt, 26 protsenti õllelt ja 12 protsenti veinilt. Suure mõjuga ebasoovitavaid riske aktsiisitõusul ei ole.

Alkoholiaktsiisi tõusust loodab riik tuleval aastal saada 12,2 miljonit eurot lisatulu ja 2025. aastal 23,2 miljonit eurot lisatulu.

Tubakaaktsiis jätkab tõusu endises tempos

Sigarettide ja tubakaaktsiisi on viimastel aastatel tõstetud viis protsenti aastas ja ka järgmisel kolmel aastal tõuseb see samasuguses tempos. Ka tubakavedelike aktsiis tõuseb samal moel. Sigarite ja sigarillode puhul tõuseb viis protsenti minimaalselt makstav aktsiisisumma.

"Sigarillode aktsiisitõus on oluline, arvestades, et nende toodete populaarsus võib noorte seas kasvada. Erinevalt teistest klassikalistest tubakatoodetest ei ole sigarite ja sigarillode maitsestamine EL-i reeglite alusel keelatud," toob ministeerium eelnõus välja.

Lisaks kehtestatakse sigaritele hinnaintervalliks 0,5 eurot, sest praegu on nende hinnad väga erinevad ja riik soovib lihtsustada ettevõtjate arvepidamist ja vähendada maksuhaldurite töökoormust.

Aktsiisi- ja käibemaksutõusu tulemusel kasvab sigarettide kaalutud keskmine jaehind, mis on tänavu 4,87 eurot, järgmisel aastal eeldatavasti 5,17 euroni. E-sigarettide vedelik kallineb seadusemuudatuse tõttu 10 senti ning kui arvestada lisaks ka käibemaksumuutust, on kogu kallinemine 23 senti.

Tubakaaktsiisi tõus peaks riigieelarvesse tooma tuleval aastal 8,5 miljonit ja 2025. aastal 19,5 miljonit eurot lisatulu.

Põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse osas on seadusemuudatus seletuskirja kohaselt vajalik selleks, et jätta ära kavandatavad aktsiisitõusud. Seega jääb niisuguse kütuse aktsiisiks 21 eurot tuhande liitri kohta, mis on EL-is minimaalne lubatud aktsiisimäär põllumajandusele.

Balti riikides on selline aktsiisimäär konkurentsitult madalaim – Lätis on see 62,1 eurot ja Leedus 60 eurot tuhande liitri kohta.

Muudatuse mõju majandusele peab rahandusministeerium pigem väheoluliseks, kuid eriotstarbelise diislikütuse kasutamine parandab piiratud määral põllumajandustootjate konkurentsivõimet. Ka ebasoovitavaid mõjusid ei ole tuvastatud. Küll aga vähenevad riigieelarve tulud muudatusest tingitult tuleval aastal 3,7 miljoni euro ja 2025. aastal 8,7 miljoni euro võrra.

Lisaks eelmainitud maksumuudatustele plaanib riik kehtestada automaksu. Transpordiameti nägemust selle uue maksu üksikasjadest saab lugeda siit.