Linnade ja valdade liit teatas rahandusminister Mart Võrklaevale, et ehkki valitsuse reglemendi kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse õigusi, kohustusi või elukorraldust puudutav eelnõu nendega kooskõlastada, ei ole seda kooskõlastamiseks esitatud. Lisaks on ka eelnõude infosüsteemis antud kooskõlastamise tähtaeg ülilühike, nii et seda ei saa sisuliselt läbi töötada ega liikmetega nõu pidada.

Linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veiko Luhalaid märkis, et eelnõu seletuskirjades ei ole analüüsitud ega toodud välja maksumuudatuste mõju kohalike omavalitsuste eelarvetele. Ka ei vasta liidu hinnangul tõele käibemaksumuudatuste seletuskirjas märgitud väide, et regionaalarengut ega kohaliku omavalitsuse korraldust muudatus eriti ei mõjuta.

"Meie esialgsete tähelepanekute järgi mõjutavad kavandatavad muudatused kohalike omavalitsuste eelarveid, mistõttu vajavad muudatused täiendavalt mõjude hindamist," lausus Luhalaid, kelle sõnu suurendab käibemaksukasv omavalitsuste kulutusi miljonite eurode võrra.

"Sisuliselt on tegemist riigi tulude kasvatamisega muu hulgas kohalike omavalitsuste arvelt, mis on vastuolus seni riigiga peetud läbirääkimiste eesmärgiga suurendada kohalike omavalitsuste finantsvõimekust ja autonoomiat," leiab liit.

Omavalitsuste eelarveid mõjutab Luhalaiu kinnitusel halvemuse suunas ka dividendide maksustamine ja sarnaselt käibemaksuga kogutakse ka selle muudatusega lisatulu kohalike omavalitsuste arvelt. Samal ajal ei ole eelnõu koostamisel kavandatud saamata jäävate tulude katteallikaid, mida näeb ette hea õigusloome eeskiri.

Eraldi toob linnade ja valdade liit välja Tallinna linna seisukoha, nimelt ei nõustu pealinn majutusasutuste käibemaksu tõusuga ega kooskõlasta seda. Muudatus vähendab pealinna hinnangul Eesti turismisektori konkurentsivõimet, majutuse hind kallineb ja osa majutussektori ettevõtteid võib tegevuse lõpetada.

"Vähetähtsaks ei saa pidada ka majutussektori maksutõusust tuleneva kallinemise tõttu vähenevate külastajate arvu mõju seotud sektoritele. See omakorda vähendab huvi Eestile kui sihtkohale, mistõttu vähenevad lennuühendused Eestiga," toob Luhalaid kirjas välja ning peab vajalikuks ka õiglasema konkurentsikeskkonna loomist majutusteenuste pakkujate vahel.

Tööandjad: muudatused kahjustavad majandust märkimisväärselt

Ka tööandjate keskliit kritiseeris maksumuudatuste paketile tagasiside andmiseks jäetud kõigest kolme tööpäeva pikkust aega. Samuti leiab liit, et riigi rahanduse korrastamist tuleks alustada riigiaparaadi tõhustamisest ja kulude kontrollimisest, mitte maksude tõstmisest.

Ehkki üksikud maksumuudatused võivad eraldiseisvana üsna ohutud tunduda, võivad need keskliidu juhi Arto Aasa sõnul koosmõjus majandust märkimisväärselt kahjustada ning vähendavad investeerimiskindlust ja maksulaekumisi. Eriti tugeva surve alla satuvad maapiirkondade ettevõtjad.
Lisaks leiab keskliit, et koalitsioonileppes on vähe tegevusi, mis aitaksid majanduskasvu kiirendada.

"Toonitame, et ettevõtjad tulevad maksutõusudega toime üksnes siis, kui ettevõtluskeskkond on usaldusväärne ja majanduskasvuallikate nagu kapitali, kvalifitseeritud tööjõu jm pakkumist õnnestub suurendada," rõhutas Aas, kelle sõnul on praegused trendid vastupidised.

Suurimaks probleemiks peavad tööandjad majutusteenuste hüppelist käibemaksutõusu, arvestades seda, et turismisektor on kõvasti kannatanud nii koroonakriisi kui sõja kaudsete mõjude tõttu ja taastumine alles kestab.

"Teiseks on suurem osa majutusteenustest müük välisresidentidele ehk teenuste eksport. Samal ajal, kui üldine kaupade ja teenuste käibemaks on ekspordil null protsenti, on plaanis majutusteenuste käibemaksu tõsta üheksalt protsendilt 22 protsendile. Majanduskasvu soosiv oleks ekspordi madalam maksustamine, et seeläbi tuleks riiki rohkem raha ja ettevõtetel oleks võimalik müügimahtu suurendada välisturgude arvelt," sõnas Aas.

Samuti peavad tööandjad küsitavaks regulaarselt jaotatud kasumi madalama tulumaksumäära kaotamist alates 2025. aastast, kuna nende hinnangul rikub see majanduskeskkonna usaldusväärsust. Madalamale maksumäärale tekib õigus, kui kasumit jaotatakse vähemalt kolm aastat järjest ning kuna tänavu kasumit jaotanud ettevõtetel võis see perspektiiv veel silme ees olla, eeldab muudatus Aasa sõnul vähemalt kolmeaastast üleminekuperioodi.

Tööandjate keskliit tegi rahandusministeeriumile ettepaneku mitte muuta majutusteenuste käibemaksu kiireloomuliselt sel kevadel. Kui seda siiski teha, siis peaks looma majutusteenuste käibemaksuks uus erand, mis jääks senise üheksa ja plaanitava 22 protsendi vahele.

Samuti soovivad tööandjad, et regulaarselt jaotatud kasumi tulumaksumäära tõstmiseks tuleks kehtestada pikem üleminekuaeg ning hinnata aktsiisimäärasid igal aastal ja neid vajadusel vähendada, et vältida Eestile kahjulikku piirikaubandust.

Eesti Pank: muudatused ei pruugi eesmärgini viia

Eesti Panga president Madis Müller teatas rahandusministeeriumile, et iseenesest on maksumuudatuste paketi suund õige – riigi võlakoormus paisub iga aastaga suuremaks ja samal ajal kiirendab majandusse paisatav raha hinnakasvu, mistõttu on mõistlik otsida võimalusi riigieelarve tulude suurendamiseks.

Samas leiab keskpank, et 26. aprillil avaldatud maksueelnõude pakett, mis suurendab riigi maksutulu ja aitab vähendada eelarvepuudujääki, ei pruugi olla piisav, saavutamaks vahe-eesmärki vähendada puudujääki kolme protsendini SKP-st.

"Puudujäägi vähendamine tähendab majanduse jahutamist lühiajaliselt, kuid sellest olulisem on võlakoormuse kasvuga kaasnevate pikaajaliste probleemide vältimine," lausus Müller.

Ta tõi välja, et maksumuudatuste lõplik mõju majandusele sõltub sellest, milliseks kujuneb valitsuse tulu- ja kulumeetmete täielik pakett.

"Niivõrd ulatuslike maksusüsteemi muudatuste lõpliku otsustamise eel tuleks Eesti Panga hinnangul koostada muudatuste eelarvemõjust kaugemale vaatav mõjuanalüüs, mis hindaks nii kavandatavate muudatuste otsest kui ka kaudset mõju," leiab ta.

Mülleri sõnul peaks riik kaaluma regulaarsete dividendide soodusmaksumäära põhjendatust. Samuti ei ole Eesti Panga hinnangul põhjendatud jätkata pankade maksustamise erirežiimiga, mis kohustab pankasid erinevalt kõigist teistest ettevõtetest maksma oma kasumitelt avansilist tulumaksu.

Ta selgitas, et kui varem kehtis pankadele soodusmäär regulaarsetelt dividendidelt, siis eelnõu kohaselt hakkaks neile kehtima täies ulatuses traditsiooniline ettevõtte tulumaksusüsteem ning kasumid kuuluksid maksustamisele sõltumata sellest, kas pangad jaotavad omanikele dividende või mitte.

"Esiteks on majanduse tasakaalustatud arengu seisukohast hea, kui kõigi ettevõtete maksustamine on võimalikult ühetaoline. Teiseks, pankade roll ühiskonnas on rahastada ettevõtete ja inimeste tegevusi ja sellest lähtudes on kasulik suunata panku talletama headel aegadel teenitud kasumeid täiendava kapitalina," lausus ta.

Kui majandust peaks tabama järjekordne kriis ja pangad teenima suuremaid laenukahjumeid, saab talletatud kapitali kasutada kahjumite katmiseks ja pankadel säiliks võimekus jätkata laenuandmist, et majanduse arengut toetada. Seega on Mülleri sõnul kriisikindla ja võimalikult hästi Eesti majandust rahastada suutva pangandussektori huvides pankade tugev kapitaliseeritus.

"Kuna kapitali tugevdamine on laenu- ja kasvuvõimekuse säilitamiseks eriti oluline suhteliselt kiiremini kasvavatele pankadele, mõjutab avansilise maksu nõudmine ebaproportsionaalselt just neid. Avansiline maksukohustus õõnestab pankade võimalusi suurendada kapitali teenitud kasumi arvel ning annab turueelise pankadele, kes on saanud varasematel aastatel koguda kapitali," tõdes keskpanga juht.

Rahandusminister saatis maksumuudatuste eelnõud kooskõlastusringile eelmisel nädalal ja tähtaeg neile tagasisidet anda oli selle nädala teisipäeval. Muutmisele lähevad tulumaksuseadus ja kaitseväeteenistuse seadus, käibemaksuseadus, hasartmängumaksu seadus ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus.