Neljapäeval pidi valitsuse päevakorras olema maksumuudatuste eelnõude heakskiitmine ja riigikokku saatmine, kuid päevakorda see siiski ei jõudnud. Riisalo sõnul oli vaja aega, et "maksupakett korralikult kokku saada" ning valitsus teeb vastavad otsused esmaspäeval.

Saatejuhi küsimusele, et kas kõik maksumuudatused – muutmisele lähevad tulumaksuseadus ja kaitseväeteenistuse seadus, käibemaksuseadus, hasartmängumaksu seadus ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus – on valitsusel kavas siduda ühte paketti, et need koos usaldushääletusega riigikogus hääletusele panna, vastas Riisalo jaatavalt.

"Siin on oma poliitiline loogika. Tegelikult on meil soov fiskaalpoliitiliselt ja raskete ja ebameeldivate otsuste tegemisel kiiresti edasi liikuda. Olemuslikult on ju ka asi selles, et mida varem otsused fikseeritakse, seda rohkem  jääb ettevalmistusteks aega," põhjendas Riisalo.

Kuigi Riisalo sõnul saab maksutõusude eelnõu arutada ka veel riigikogus ning vajadusel tellida analüüse, tähendaks usaldushääletus, et muudatusettepanekuid arutama ei hakataks, märkis saatejuht.

"Nii on põhimõtteliselt jah," ütles Riisalo.

Niinimetatud kobarseaduste vastuvõtmine riigikogus on pälvinud kriitikat nii presidentidelt kui ka õiguskantslerilt. Riisalo nõustus, et see pole parim viis riigivalitsemiseks.

"Kindlasti. Aga antud juhul on tegu maksuseaduste paketiga. Me käsitleme maksu- ja riigieelarvetemaatikat ühes paketis. Me ei räägi ühes otsas majandusteemadest ja teises otsas kultuuriteemadel. Pigem on taunitavad sellised kobareelnõud, kus väga erinevaid teemasid üritatakse kokku siduda mugavuse mõttes," lausus Riisalo.

Riisalo märkis, et tema ministeerium andis eelnõudele oma kooskõlastuse, sest "valitsus töötab kollektiivina". "Koalitsiooniläbirääkimistel otsustasime, et selle valitsuse fiskaalpoliitika saab olema selline," märkis ta maksutõusude kohta.

Maksueelnõud on pälvinud kriitikat nii omavalitsuste kui ettevõtjate poolt. Üks enim kritiseeritud plaane on majutusasutuste käibemaksuerisuse kaotamine, mis tähendaks, et senise üheksaprotsendise käibemaksu asemel hakkaks kehtima üldine määr ehk 22 protsenti.

Riisalo sõnul peab põhjalikult modelleerima, kas muudatusi tehes ei või olla tulemus loodetule vastupidine ehk maksutulud hoopis vähenevad.

"Turism on veidi teistsugune sektor võrreldes tavamajandusega. See on osa ekspordist, tal on siirded ka muudesse majandusharudesse. Millele tahame tähelepanu juhtida – me peaksime põhjalikumalt modelleerima, kas me neid muudatusi tehes endale näppu ei lõika ja seda soovitud tulu ei saa," lausus ta.

Saatejuhi küsimusele, kas kõrgem maksumäär ei või tähendada hoopis riigi tulude vähenemist, vastas Riisalo, et ta ei saa seda kinnitada ega ümber lükata.

"See ongi soov, et debatt jätkuks riigikogus/.../ Oleme konsulteerinud ka arenguseire keskusega, kas neil oleks võimekus ja huvi oma analüütikaga kaasuda. Ja selle tagajärjel selgubki tõde. Me peaksime modelleerima turismiteenuse puhul hinnaelastsust, kui palju käibemaksu tõus tegelikult mõjutab turismi," lausus Riisalo.

"Tekib ka lahkarvamusi ja selle valitsuse praktika on sel juhul võtta see väike mõttepaus ja paluda asjatundjatel anda täiendav hinnang. Ja seda menetluse käigus riigikogus saabki teha," ütles minister.