Uue koalitsiooni esimesed poliitilised sammud tulid paljudele üllatusena. Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 lubasid oma valimisprogrammis palju häid asju, nagu näiteks erakorralist pensionitõusu (1000 eurot Reformierakond, 1200 sotsid). Mingit erakorralist pensionitõusu järgmise nelja aastaga ei tule, küll aga otsustas koalitsioon alustada ulatusliku maksutõusuga ja toetuste kärpimisega. Mis siis, et valijate mandaat oli antud hoopis muudele initsiatiividele.

Maksutõus ei ole probleem iseenesest. Küsimus on selles, mis põhjustel üks või teine otsus langetatakse. Reformierakonna juhitud koalitsioon kavatseb vähendada tulumaksu jõukamatele inimestele, mis tähendab 500 miljoni euro suurust lisakulu riigieelarvele igal aastal. Riigikogu liige saab tulumaksureformi tulemusena 400 eurot aastas juurde, kuid lasteaiaõpetaja 1200-eurose palgaga kaotab hoopis oma sissetulekus. Selline poliitika tundub täiesti ebaõiglane.

Rikkamatele suunatud maksusoodustuste rahastamine pole lihtne. Selle "reformi" katteallika leidmiseks vähenevad peretoetused, suureneb käibemaks (mis mõjutab enim vaesemaid inimesi) ja mitmed olulised riiklikud investeeringud jäävad tegemata. Näiteks ei valmi neljarealine Via Baltica, Tallinna haigla ega Haapsalu raudtee. Investeeringute katkestamine avaldab negatiivset mõju nii otseselt kui ka kaudselt: majanduslanguse ajal jääb erasektor riigitellimusteta, mis süvendab kriisi veelgi.

Kui tulumaksureform tundub küüniline, siis majutusasutuste käibemaksu tõstmine näitab valitsuse ebakompetentsust. Reformierakonna majanduspoliitika põhineb endiselt lihtsatel Exceli valemitel. Hotellide käibemaksu tõstmine 133 protsenti peaks valitsuserakondade arvates tooma riigieelarvesse 133 protsenti rohkem tulu. Muidugi ei toimi majandus niimoodi.

Reformierakond on juba "säästnud" raha eelmisel aastal, kui energiakriisi haripunktis otsustas, et Eesti ärid ei vääri riigitoetust. Aasta hiljem on tulemuseks hiigelsuur eelarveauk, mida Reformierakond asub nüüd kindlate kätega süvendama.

Läti sai valusa õppetunni 2009. aastal, kui majutusteenuse käibemaks tõusis seal 21 protsendini. Üle 10 000 inimese kaotas töö, mitmed suurüritused kolisid naaberriikidesse, suurenes varimajanduse osakaal ja vigade parandus tuli kiiresti. Käibemaks sai langetatud ja enam ei tee Läti majandusotsuseid Excelis, vaid mõtleb vähemalt ühe sammu ette.

Meie peame tõenäoliselt ootama vigade parandust veel neli aastat. Ja ma väga loodan, et valijad ei unusta, millist kahju on praeguste valitsuserakondade tegevus Eesti majandusele tekitanud.