Riigieelarve püsikulud on viimaste aastate poliitiliste otsuste tuules jõudsalt kasvanud.

2020. aastal võttis Jüri Ratase valitsus, kuhu kuulusid lisaks Keskerakonnale ka Isamaa ja EKRE, vastu riigieelarve strateegia aastateks 2021-2024, kus pandi paika pensionide täiendav tõus. See suurendas riigi püsikulutusi 2021. aastal 50 miljoni euro võrra, mullu 66 ja tänavu 72 miljoni euro võrra. 2026. aastaks kasvab otsusest tingitud püsikulutuste summa juba 85 miljoni euroni.

2021. aastal vastu võetud riigieelarvestrateegias aastateks 2022-2025 nähti ette, et 2023. aastal tõuseb pension erakorraliselt 20 euro võrra ja ühtlasi muudeti keskmine pension tulumaksuvabaks. Otsuse tegi Kaja Kallase juhitud Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus.

Riigieelarvele tähendas see tänavuseks aastaks kokku 133 miljonit eurot suuremaid kulusid, kuid muudatuse tõttu kuluv summa kasvab tulevaks aastaks juba 169 miljoni lisaeuroni ja 2026. aastaks 225 miljoni euroni.

Riigieelarvestrateegia aastateks 2023-2026 valmis möödunud sügisel ja selle otsustas Kaja Kallase teine valitsus ehk Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide koalitsioon. See tähendas riigile hüppelist kulutuste kasvu.

Suurima lisaraha neelab eelarvestrateegia kohaselt palgafondi kasv, selleks kulub igal aastal 237 miljonit eurot lisaraha.

Lisaks planeeriti eelarvestrateegias, et tõusevad esimese ja teise lapse toetus, üksikvanema lapse toetus ja lasterikka pere toetus ning lasterikka pere toetused indekseeritakse.

Strateegias oli kavas ka lasterikka pere toetuse maksmine kuni noore 24-aastaseks saamiseni, üldhoolduse rahastamise reform, tulumaksuvaba miinimumi tõus 654 euroni, kõrghariduse täiendav rahastamine alates 2022. aastast ja selle kasv 15 protsenti aastas, eestikeelsele haridusele üleminek ja 2023. aasta täiendav rahastus ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) kulu hoidmine ühe protsendi tasemel SKP-st ja lisarahastus.

Kõigi nende muudatuste tagajärjel oleksid eelarvekulud 2023. aastal kasvanud kokku 647 miljoni euro, tuleval aastal 687 miljoni euro ja 2025. aastal 736 miljoni euro võrra ning 2026. aastaks jõudnuks need juba 812 miljoni euroni.

Samas kavatseb tänavu ametisse asunud Reformierakonna, SDE ja Eesti 200 valitsus osa eelmise valitsuse otsuseid tagasi pöörata. Näiteks plaanitakse suurendada elatisabi suurust ja vähendada lasterikka pere toetusi. Seetõttu ei ole veel teada, milliseks täpselt riigi lisakulud tegelikkuses kujunevad.

Lisaks eelnevale kasvatab eelarvekulusid ka kaitsekulude tõus: järgmisel aastal 510 miljoni euro võrra, ülejärgmisel aastsal 312 ja 2026. aastal 200 miljoni euro võrra.

Kokku tähendaks eelmiste valitsuste otsuste täielik elluviimine, et tuleval aastal oleks riigile alates 2020. aastal sündinud poliitiliste algatuste tagajärjel lisandunud 1,442 miljardit eurot püsikulusid, mis moodustab 3,6 protsenti SKP-st.

Reformierakonna peamine valimislubadus – maksuküüru kaotamine ehk sissetuleku suurusest sõltumatu ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas viib 2025. aasta riigieelarvest samuti sadu miljoneid eurosid: rahandusministeeriumi andmetel kulub muudatuse kehtestamiseks riigieelarvest 500 miljonit eurot, kuid tulumaksumäära tõstmine ja maksusoodustuste kaotamine vähendab selle summa 300 miljoni euroni.