"Täna hommikul avastas politseipatrull, et Sinimägedes on vandaalitsetud kokku kolme memoriaali juures. Grenaderimäe memoriaali juures lükati ümber kolm mälestustahvlit ja lisaks valati üks neist üle värviga. Sinimäe muuseumi territooriumil soditi seal asuva Teise maailmasõja võõrleegionäride kolme mälestustahvlit ja Tallinna-Narva maantee ääres lükati ümber mälestusmärk langenud sõduritele," ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) Narva politseijaoskonna juht  Indrek Püvi ERR-i venekeelsete uudiste portaalile rus.err.ee.

PPA Ida prefektuurist öeldi ERR-ile, et vandaale juba otsitakse ning uurija on sündmuskohaga tutvunud.

"Suhtume taolistesse juhtumitesse tõsiselt ning anname endast parima, et teo toimepanija välja selgitada. Uurija kogus sündmuskohtadelt tõendid ning alustame kriminaalmenetlust," lisas Püvi.

Vaivara muuseumi direktriss Ivika Maidre ütles rus.err.ee-le, et tema hinnangul toimus vandalismiakt ööl vastu teisipäeva. "Ma ise ei ole toimunut näinud, kuna saadan Euroopa päeva puhul Narvas toimuvat ekskursiooni," märkis Maidre.

Erinevalt tavapärasele Natsi-Saksa sõjaväele oli Relva-SS moodustatud nii okupeeritud kui ka okupeerimata riikide vabatahtlikest. Relva-SSi Balti üksused polnud sõjakurjategijad ja nad ei lähtunud Hitleri-Saksamaa ideoloogiast, tunnistas juba 1950. aastal Saksamaal töötanud USA uurimiskomisjoni esimehe John J. McCloy allkirjaga dokument.

Politsei sõnul palju rikkumisi ei tuvastatud

Narva politseijaoskonna juht Indrek Püvi selgitas ERR-ile, et politsei on teisipäeval Virumaal väljas suurendatud jõududega. "Oleme nende kohtade juures, kus inimesed kogunevad. Julgeolekuolukord ei ole võrreldes eelmise aastaga muutunud ning Eestis on agressori toetamine ja sõda toetav sümboolika seadusega keelatud. Olukord avalikus ruumis sarnaneb eelmise aastaga," rääkis ta.

"Politsei reageerib nendele rikkumistele menetlusega, sest seadus on nüüdseks juba aasta kehtinud ja inimesed on keelust suuresti teadlikud, mistõttu võib järeldada, et tegemist on teadliku rikkumisega. Eelmise aasta 9. mail oli Ida prefektuuri tööpiirkonnas üle 100 sümboolikaga seotud juhtumi. Tänavu oleme Ida prefektuuris registreerinud ligi 40 juhtumit, need sündmused on enamasti seotud agressori sümboolika kasutamisega, näiteks oleme ära võtnud Georgi linte, mis on seotud nii lillede ümber kui ka riiete või auto tahavaatepeegli külge kinnitatud," selgitas Püvi.

Tema sõnul hoiab politsei silma peal ka sotsiaalmeedias toimuval, et hoida ära vaenu õhutamine. Umbes pooled registreeritud agressiooni toetamise juhtumid on Püvi sõnul seotud sotsiaalmeediaga. Ka nende osas on politsei menetlust alustanud.

Narvas toimus üks intsident kella 15.30, kui tõugati Ukraina lipuga noormeest. Politseinikud pidasid kohe kinni 59-aastase mehe ning juhtunu asjaolusid kontrollitakse. Politsei alustas kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist. Ründaja peeti kahtlustatavana kinni.

Ida-Harju politseijaoskonna juht Roger Kummi sõnul möödus päeva esimene pool Tallinnas rahulikult. "Inimesed on üldjoontes mõistlikud, peavad suunistest kinni ning võrreldes varasemaga on vähem märgata ka agressorsümboolikat," ütles ta ja tõdes, et siiski on päeva vältel ette tulnud mõned vahejuhtumid, kuhu politsei on pidanud sekkuma.

"Kui eelmisel aastal alustasime 9. mail 36 väärteomenetlust seoses agressori sümboolikaga, siis täna oleme alustanud viis menetlust," lisas Kumm.

Näiteks alustati väärteomenetlus rahvusvahelise kuriteo toetamise ja õigustamise paragrahvi ja võimuesindaja solvamise alusel naise osas, kes tuli pronkssõduri juurde Vene lipuvärvides lilledega, rebis lilled tükkideks ja viskas nendega ametnikku. "Saime ka teate, et klubi Halli juurde tee peale on kirjutatud "дети" (vene k). Ka selle osas alustasime menetlust rahvusvahelise kuriteo toetamise ja õigustamise paragrahvi alusel," lisas Kumm.

Lisaks alustati menetlus naise suhtes, kes solvas politseiametnikku, ning kriminaalmenetlus avaliku korra raske rikkumise paragrahvi alusel alustati mehe suhtes, kes ründas pronkssõduri juures turvatöötajat. 

Venemaa tähistab 9. mail Natsi-Saksamaa üle Teises maailmasõjas saavutatud võidu aastapäeva, millest on kujunenud riigi agressiivse ideoloogia üks nurgakivisid. Püha tähistatakse laialdaselt ka teistes endiste Nõukogude Liidu vabariikides ning mujal, kus elab suurem vene kogukond. Tähistamisel kantakse sageli Vene riigilippe ja punalippe ning Georgi linte, mida kasutab oma propagandas ka Kreml. Eesti on need kui agressioonisümbolid oma territooriumil keelustanud.

Mujal maailmas tähistatakse võitu Natsi-Saksamaa üle valdavalt 8. mail, kuna sel kuupäeval 1945. aastal allkirjastati selle riigi kapitulatsiooniakt.