Kallase sõnul on omavalitsuste tulubaasi ümberjagamine vajalik selleks, et tagada elementaarsed tasemed esmatasandi tervishoius, turvalisuses ja hariduses ka vaesemates omavalitsustes. "Me ei unistagi samadest teenustest, mis on Tallinnas või Tartus. Heaks eluks polegi vaja kõiki asju, ministeeriumeid või balletiteatrit, mida jõuabki Eestis ülal pidada vaid kaks omavalitsust," rääkis Kallas.

"Kes maal elavad, on arvestanud sellega, sest nad tahavad seal elada. Aga me ei saa panna veel 200 kooli kinni, nagu oleme teinud viimase 20 aasta jooksul. Mitmetes omavalitsustes polegi enam midagi sulgeda," lisas ta.

Kallas pole nõus, et elu liigukski ainult suurlinnades, nagu Tallinn ja Tartu, elamise suunas. "Kellele meeldiks ummikutes istuda, meeldiks halb õhukvaliteet, lasteaiakohtade puudus. Tekkinud on tagasikolimistrend tänu kaugtöövõimalusele. Me ei peaks kõiki tulesid maal kustutama. Praegu oleme aga teatud tasemel, kust me enam alla minna ei saa. Eesti pole nii vaene, et peame elama neljas-viies keskuses, ülejäänud piirkonnas on ainult suvituspiirkonnad, kus käiakse kord aastas muru niitmas," rääkis minister.

Kallase sõnul mõistavad olukorra kriitilisust ja sellest johtuvat vajadust rikkamate omavalitsuste tulud ümber jagada, kõik koalitsioonierakonnad, kuigi nende peamine valijaskond on linnainimesed. "Meil on regionaalne ebavõrdsus – seda on tunnistanud kõik erakonnad. Regionaalne ebavõrdsus on sotsiaaldemokraatidele üks märgilisemaid teemasid: see on meil teisel kohal peale alampalga tõusu küsimust. Ka koalitsioonipartnerid mõistsid, et nii enam edasi ei saa," sõnas Kallas.

Tulubaasi ümberjagamisel saavad vaesemad omavalitsused 11 miljonit eurot ümberjagatavat raha. Minister nentis, et tegemist pole suure summaga. "Minu eelistus oleks, et saaksime sinna tõsta tasandusfondi kümme miljonit eurot juurde. Aga mina proovin regionaalministrina leida lahendusi olukorras, kus kõik soovivad raha juurde," sõnas Kallas.

Ta lisas, et kitsikuses omavalitsustele tuleb täiendavat kasvu ka suurenevalt tulumaksulaekumiselt, maakoolidele minevalt kolmelt miljonilt ja samuti hooldekodude tasu jäämisest perede eelarvesse. 

"Minu soov oleks olnud palju suuremas mahus seda ümberjagamist teha, aga selleks peaksime neile omavalitsustele, kelle kasvu pealt ümberjagamist teeme, pakkuma täiendavaid meetmeid. Olgu see maamaksutemaatika, kohalike maksude temaatika – seda me praegu ei jõua teha, seega see ümberjagatav summa on oluliselt väiksem, kui praeguseks regionaalpoliitikaks oleks vaja," sõnas Kallas.

KOV-ide lisarahastust hakatakse arutama augustis

Ministri sõnul oli tema soov see eelnõu tuua võimalikult lihtsana lauale, kuigi varem on räägitud ka teistest meedetest, nagu juriidilise isiku tulumaksu teatud osa laekumisest kohaliku omavalitsuse tulubaasi, et motiveerida neid rohkem töökohti looma füüsilistele isikutele. 

Kallase sõnul hakatakse augustis arutama koos omavalitsustega rahastamisettepanekute paketti, kus on maamaksu korjamise piirangute kaotamine, ettevõtete tulumaksu suunamine omavalitsustele, tasandusfondi ümberkujundamine. Samuti arutatakse tõmbekeskuste põhist uut omavalituste liitmist, mille jaoks praegu ei leitud raha. "Tahame teha selle neljakuulise kaasamisega, et vaadata, mis muudatusi saame pakkuda 2025. aastast. Need arutelud tulevad augustist kuni novembrini," sõnas Kallas.

Hotellide käibemaksu erisuse kaotamise kohta ütles Kallas, et ootab täiendavaid analüüse, sest maksumuudatus võib mõjutada eri piirkondade asutusi erinevalt. Kuidas jõuda kompromissile koalitsioonipartneritega selle maksu osas, Kallas ei täpsustanud.