"Eesti on alati toetanud Euroopa Liidus konsensuspõhist otsustamisprotsessi, kuna see annab kõikidele liikmesriikidele, ükspuha kui suured või väikesed nad on, täpselt sama kaalu. Eesti on väike riik, meid on 1,3 miljonit inimest, kuid Euroopa Liidu otsustamise laua taga oleme me võrdses seisus ja seetõttu me jätkuvalt toetame konsensuspõhist otsustusprotsessi," ütles Tsahkna (Eesti 200) kolmapäeval ERR-ile.

Sama rõhutas ka enne teda (2019-2021, 2022-2023) samal kohal töötanud Reinsalu (Isamaa): "Mitte mingil juhul ei tohi konsensuspoliitikast loobuda. See on meile eluline julgeolekuhuvi, sest see tähendab seda, et ka meie seisukohtadega sisuliselt suuremad partnerriigid arvestavad."

"Ma arvan, et kui me tahame Euroopa Liidu ühtsust välis- ja julgeolekupoliitikas hoida, siis kõige kiirem tee seda puruks lõhkuda on just nimelt enamushääletustega üle rullimise loogika loomine. Ja see tähendab tegelikkuses seda, et riigid ei hakka reaalsuses neid otseseid täitma," lisas Reinsalu ning kutsus praegust valitsus konsensusnõudest mitte loobuma.

Samas pikemalt välisteenistuses olnud Paet ja Kaljurand kaldusid toetama praegusest mehhanismist loobumist.

"Minu seisukoht on see, et samm-sammult tuleks liikuda välis- ja julgeolekupoliitikas selles suunas, et ühel või paaril riigil ei oleks võimalik võtta kõiki ülejäänuid nii-öelda pantvangi. Me oleme viimastel aastatel kahjuks näinud, kuidas mitmed sanktsioonide kehtestamise otsused on viibinud või on nad jäänud nõrgemaks just seetõttu, et üks riik või paar riiki on asunud välja pressima mingis oma asjas ja siis terve Euroopa Liit, kõik liikmesriigid ,ei saagi otsust teha," tõdes Paet, kes on kõige pikema staažiga Eesti välisminister (2005-2014).

Tema hinnangul võiks vetoõigusest ehk konsensushääletusest loobuda neil teemadel, mis puudutavad reageerimist inimõiguste ja rahvusvahelises õiguse rikkumisele ehk sisuliselt sanktsioonide kehtestamise ja kannatanu toetamise otsustamisel.

Euroopa Parlamendi saadik Kaljurand, kes on välisministeeriumis töötanud üle veerand sajandi (1991-2016), neist pisut üle aasta (2015-2016) ministrina, ütles, et kui ta varem toetas konsensuslikku otsustamist, siis nüüd on oma vaadet muutnud.

"Ma olen aastaid toetanud konsensuslikke otsuseid, sest olen pidanud seda n-ö kaitsekihiks või kaitse võimaluseks oma huvide eest seismisel, et ei saaks üle sõita või otsustada üle väikeste riikide peade. Kuid ma pean möönma, et vaadates tegelikku otsustusprotsessi, tegelikku olukorda ja tegelikke otsuseid välispoliitikas, siis konsensusest loobumine kiirendaks otsuste tegemist," rääkis Kaljurand.

"Mis puudutab väikeriikide huvide kaitsmist, siis ma ei kujuta ette seda olukorda või seda küsimust, kus Eesti oleks üksinda. Kui Eesti oleks üksinda, siis ma arvan, et oleks olukord nagu Ungaris või Poolas ja siis olekski väga hea, kui Euroopa Liit saaks Eesti arvamust mitte arvestada ja otsustada nii nagu on õige demokraatiale," lisas Kaljurand.

Välispoliitilistes otsustes Euroopa Liidus konsensusnõudest loobumine on taas teravamalt teemaks tõusnud, kuna teisipäeval kutsus sellele üles Euroopa Parlamendi ees esinenud Saksa kantsler Olaf Scholz ning eelmisel nädalal tegid samasisulise algatuse ka üheksa liikmesriiki.

Eesti valitsus on korduvalt kinnitanud oma positsiooni jääda senise hääletuskorra juurde.