"Valdav enamus EL-i välispoliitilistest otsustest eeldab üksmeelt – see võib mõnel juhul aeglustada meie tegutsemisvõimet. Oleme suutnud kümnes Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonidepaketis kokku leppida hoolimata nendest reeglitest, mitte tänu nendele. Seepärast toetame Euroopa Liidu ühises välis- ja julgeolekupoliitikas (ÜVJP) kvalifitseeritud häälteenamuse laialdasemat kasutamist, nagu on praegu sätestatud Euroopa Liidu Lepingus," kirjutasid Annalena Baerbock (Saksa välisminister), Hadja Lahbib (Belgia), Jean Asselborn (Luksemburg), Wopke Hoekstra (Holland), Bogdan Aurescu (Rumeenia), Tanja Fajon (Sloveenia) ja José Manuel Albares Bueno (Hispaania) väljaandes Politico avaldatud pöördumises.

Ministrid tõdevad, et Euroopa Liit peab suutma tegutseda kiiresti ja jõuliselt, seda eriti kriiside ajal. "Minevikus kahjuks ei ole EL-i tegevus alati olnud kiire ega resoluutne," märkisid nad oma kirjas.

Üheksa riigi ministrid ütlevad, et ei soovi Euroopa Liidu aluslepingute muutmist ega laiemat arutelu üleüldisest kvalifitseeritud enamushääletuse laiemast kasutuselevõtus EL-is.

Samuti pakuvad nad välja võimaluse enamushääletuse rakendamiseks ÜVJP-s selliselt, kus riigid jääksid "konstruktiivselt erapooletuks" otsustes, mida nad ei toeta, kuid mille vastu võtmist nad ka ei hakka takistama.

Teiseks toovad ministrid välja võimaluse, kuidas kvalifitseeritud häälteenamust saaks kasutada välispoliitilistes otsuste detailide paika panekul, kui üldprintsiibid on juba konsensusega otsustatud.

Lisaks võiks seda kohandada otsuste tegemisel valdkondades, mis ei nõua ametlikku hääletamist, kuid konsensus on praktikas siiski kehtiv – näiteks teeb EL-i välispoliitika kõrge esindaja avalduse EL-i nimel – siis võiks tekstis kokku leppida kvalifitseeritud häälteenamusega. "See kiirendaks meie suhtlemist ja muudaks meie Euroopa hääle tugevamaks," tõdesid ministrid.

Kolmandaks võiks kasutada Euroopa Liidu Lepingu artikli 31 lõikes 3 sisalduva passerelle-klausli kaudu saab nõukogu juba praegu ühehäälselt otsustada teha otsused kvalifitseeritud häälteenamusega tavamenetlusena teatud välispoliitika valdkondades. "Soovitame seda "silda" uurida ka ÜVJP täpselt määratletud valdkondades," ütlesid üheksa riigi ministrid.

Kvalifitseeritud häälteenamus eeldab, et otsuse poolt oleks 15 liikmesriiki 27-st ja nad peaksid esindama rohkem kui 65 protsenti Euroopa Liidu 450-miljonilisest elanikkonnast.

Praegu on kaks peamist valdkonda, kus Euroopa Liidus peab otsuseid tegema konsensusega, maksupoliitika ning välis- ja julgeolekupoliitika.

Sarnaseid algatusi kvalifitseeritud häälteenamuse kasutama hakkamiseks on Saksamaa ja mõned teised riigid teinud korduvalt ka varem.

Nii tulid üheksa riigi valitsusliikmed sellise algatusega välja tänavu mais, märtsis võttis Euroopa Parlament vastu parlamendi väliskomisjoni aseesimehe Urmas Paeti koostatud raporti Euroopa Liidu välispoliitika tugevdamisest, milles tehakse muuhulgas ettepanek loobuda mõnel juhul ühehäälsuse nõudest välispoliitiliste otsuste tegemisel, Saksa kantsler Olaf Scholz ütles mullu juunis, et Euroopa Liidu laienemiseks vajab see reforme, muuhulgas ka kvalifitseeritud häälteenamuse rakendamist välispoliitikas, sama rääkis 2022. aasta mais Itaalia tollane peaminister Mario Draghi.

Eesti on seni toetanud ühehäälsuse nõudest kinnipidamist Euroopa Liidu välispoliitikas, viimati otsustas seda Kaja Kallase eelmine valitsus tänavu jaanuaris.

Ühehäälsuse nõudest loobumine on viimasel ajal enim tulnud päevakorda seoses Ungari autoritaarse peaministri Viktor Orbani tegutsemisega, mis on korduvalt pidurdanud ja nõrgendanud Euroopa Liidu tegevust Ukrainat rünnanud Venemaa karistamisel.