NATO tippkohtumine Vilniuses langeb tõenäoliselt kokku Ukraina vastupealetungiga.

"Selles kontekstis peaks tippkohtumise tulemus olema rohkem kui retooriline sõnum Atlandi-ülesest solidaarsusest, millega toetatakse Ukrainat ja ollakse vastu Venemaa agressioonile. Sellest sõjast sõltub lihtsalt liiga palju," märkis Atlantic Councili mõttekoja analüütik Ian Brzezinski.

Brzezinski sõnul peaks allianss Vilniuses selgelt edasi liikuma idatiiva tugevdamisega, toetama Ukraina kiiret ja otsustavat võitu ning alustama protsessiga, mis lõpeks tulevikus Ukraina NATO liikmesusega. Analüütikud on aga mures, et USA ja mõned teised liikmesriigid lähenevad tippkohtumisele liiga ettevaatlikult.

"Näeme, et osa liitlastest taganevad Madridi tippkohtumise otsustest tugevdada NATO vägesid idatiival. Näeme, et Ukraina sõjaline abi liigub endiselt liiga aeglaselt. Samal ajal lubavad USA ja teised liitlased end Venemaa tuumaähvardustest heidutada, mistõttu ei saadeta Kiievile vajalikke ründerelvi," lausus NATO endine asepeasekretär Alexander Vershbow.

"Venemaa on äärmiselt edukas ähvardamises, sõnasõjas ja heidutuses, mistõttu ei astu me Ukraina toetuseks kõiki samme, mida peaksime," nentis NATO endine Euroopa vägede juht Philip Breedlove.

Breedlove rõhutas, et liitlased peaksid selgelt sõnastama, mis on nende sõjalise toetuse lõppeesmärk, sest see aitaks Ukraina vägedel paremini planeerida. USA välisministeeriumi nõuniku Derek Chollet sõnul peab sõda igal juhul lõppema Ukraina tingimustel.

"Me soovime samuti, et sõda lõppeks, aga tahame, et see juhtuks viisil, mis ei autasustaks Vladimir Putinit illegaalse ja ebaõiglase sissetungi eest Ukrainasse. Soovime näha kokkulepet, mis kestaks ja ei võimaldaks Venemaa vägedel taastuda, varusid täiendada ja paari aasta pärast uuesti sõtta minna," lausus Chollet.

NATO tippkohtumine toimub Vilniuses juuli keskel.