Eestis on peaaegu 1600 kilomeetrit riigile kuuluvaid kruusateid, mis ootavad tolmuvaba katte alla viimist. Ühe sellise tee ääres elab Marko Keem oma perega. Nende sõnul on elu kruusatee ääres tolmune. Pesu kuivatamisest õues on nad loobutud. Selle asemel osteti koju pesukuivati.

"No ei ole lõbus. Kui varem tolmutõrjet polnud ja kui auto paneb hooga mööda ja sa väljas istud, siis põhimõtteliselt hambadki hakkavad suus krigisema. Tolm on ikka julm, mis siit tuleb," rääkis Kreem.

Vähim, mis saab teha, on tolmutõrje majadele, mis on teele lähemal kui 100 meetrit.

Nii sai ka Marko elamise juures olev tee kolmapäeval tolmutõrje, ent võluvits see pole, sest tolmust suurem mure on teede üldine kehv olukord ja sellest tingitud vajadus autot sageli remontida ning hooldada.

"Neid sillajuppe, neid kaikaid pead ikka paar korda aastas vahetama. Eks auto ikka tolmune ja must on kogu aeg, pese teda ja hoolda. Kui linna lähed, siis on aru saada, et maalt tulid. Isegi numbrimärk pole vahepeal loetav," ütles Kreem.

"Kui teehoiu rahad vähenevad, siis on teede lagunemine tulemas. Transpordiameti esimene prioriteet on olemasoleva teedevõrgu säilitamine, et kattega teed ära ei laguneks kätte, et seal oleks kuidagi moodi võimalik normaalselt sõita," lausus transpordiameti lõuna osakonna juhataja Janar Taal.

Taal tõi välja, et ei tänavu ega kahel järgneval aastal teede tolmuvabaks ehitamiseks raha pole. Minimaalne programm ongi tolmutõrje tegemine, kuid ka selle mahtu on vähendatud.

"Tolmutõrje on probleemne. Tulenevalt Ukraina sõjast lähiriikidest tolmutõrjesoola pole täna saada Eestis. Ka seda tuleb see aasta tuua Hiinast," märkis Taal.

Taal lisas, et praegu veel kaebuste arv transpordiametile suurenenud pole, ent seda võib oodata, kuna üldjoontes lähiaastail teede olukorra paranemist pole loota.