Oluline 11. mail kell 20.38:

- Zelenski: Ukraina võidab sõja enne USA presidendivalimisi;

- Briti luure: Vene kaitseministeerium värbas aprillis 10 000 vangi;

- Ukraina mootoritootja Motor Sichi endine juht tahab Venemaale pääseda;

- USA hinnangul ei kavatse Wagneri palgasõdurid Bahmutist lahkuda;

- Türgi välisminister: Musta mere viljalepet võidakse kaks kuud pikendada;

- Venemaa tulud nafta ja gaasi müügist vähenesid perioodil jaanuarist aprillini 52 protsenti;

- Peskovi väitel sõdib Venemaa Ukrainas inimeste ja taristu kaitseks;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 610 sõdurit ja 14 suurtükisüsteemi.

Prigožin väitis, et Ukraina alustas Bahmutis vastupealetungi

Kremli rahastatud palgasõdurite grupeeringu Wagner juht Jevgeni Prigožin väitis neljapäeval, et Ukraina armee alustas Bahmutis vastupealetungi, vahendas Reuters.

"Olukord läänetiival areneb halvima stsenaariumi järgi. Need territooriumid, mis vabastati meie kaaslaste elude hinnaga, jäetakse täna peaaegu ilma võitluseta maha," väitis Prigožin. 

Piirkonnas võitlev Ukraina armee ohvitser ütles samas telekanalile CNN, et kõige tugevamat vastupanu osutasid Venemaa regulaararmee sõdurid. Ohvitser ütles, et kõigepealt hakkasid taanduma hoopis Wagneri grupeeringu võitlejad. 

Suurbritannia saadab Ukrainale Storm Shadow rakette

Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace teatas neljapäeval, et riik varustab Ukrainat Storm Shadow tiibrakettidega. 

"Täna võin kinnitada, et Ühendkuningriik annab Ukrainale rakette Storm Shadow," ütles neljapäeval Wallace. 

Telekanali CNN allikate sõnul andis Ühendkuningriik Ukrainale pikamaa Storm Shadow tiibrakette, mille lennuulatus on üle 250 kilomeetri ehk veidi vähem kui USA päritolu ATACMS rakettidel. Väidetavalt lubasid ukrainlased, et kasutavad seda raketti ainult nende sihtmärkide ründamiseks, mis asuvad okupeeritud Ukraina aladel. Lähemalt ERR-i uudistes.

Wallace: kõik eraldatud Briti tankid Challenger 2 on Ukrainas

Kõik tankid Challenger 2, mille London tahtis tarnida Kiievile, on juba Ukrainas, ütles neljapäeval Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace.

"Ma tean, et kõik need tankid jõudsid Ukrainasse, ka palju varuosi, palju soomusmasinaid. Ma ei tea, kas kõik need lastid on juba kohal, aga kõik tankid on seal," ütles Wallace. 

Wallace lisas, et Ukraina sõjaväelased õpetati neid tanke kasutama nii Suurbritannias kui ka Ukrainas, vahendas BNS.

Varem teatas Briti meedia, et Suurbritannia saadab Ukrainale 14 tanki Challenger 2, 20 soomustransportööri Bulldog ja 30 iseliikuvat suurtükki AS-90.

Challenger 2 on Suurbritannia armee peamine lahingutank, seda toodeti aastatel 1994–2009. Seda mudelit toodeti kokku rohkem kui 400 tükki.

Aprillis sai teatavaks, et Briti võimud andsid Ukrainale Challenger 2 jaoks üle mitu tuhat mürsku ning osa neist mürskudest sisaldab vaesestatud uraani.

Tokyo toetab Ukraina põgenikke miljardi dollariga

Jaapani rahandusminister Shunichi Suzuki ütles neljapäeval, et Tokyo annab miljard dollarit Ukraina naaberriikidele, et nad saaksid toetada põgenike võõrustamist, vahendas CNN. 

Zelenski: Ukraina võidab sõja enne USA presidendivalimisi

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles intervjuus BBC-le, et Ukraina vajab veel aega enda oodatud vastupealetungi alustamiseks, kuna riigi relvajõud ootavad veel vajalikus koguses varem lubatud relvastust. Zelenski sõnul saaks juba praeguse relvastusega minna vastupealetungile, kuid sedasi kaotaks Ukraina palju sõdureid ning seetõttu peab ootama.

Volodõmõr Zelenski rõhutas intervjuu käigus, et mitte keegi ei saa sundida Ukrainat enda territooriume Venemaale loovutama. "Miks peaks ükski riik andma Putinile enda territooriumi?" küsis Zelenski retooriliselt.

Ukraina president ei uskunud, et Ukraina kaotaks USA toetuse kui Joe Biden peaks presidendivalimised 2024. aastal kaotama, kuna Ukrainat toetab Kongressis mõlema USA suurpartei poliitikute enamus. Samas uskus Zelenski, et selleks ajaks on Ukraina juba sõja võitnud.

Ameerika Ühendriikide presidendivalimised toimuvad 5. novembril 2024. aastal.

Danilov: mitmed riigid tahavad rahukõnelusi Venemaa tingimustel

Ukraina rahvusliku julgeoleku nõukogu sekretäri Oleksi Danilovi sõnul on mitmed riigid asunud olukorda eskaleerima, et suruda Ukraina rahukõnelustele Venemaa tingimustel, vahendas Ukrainska Pravda.

Ukraina: Vene raketirünnaku tõttu hukkus Slovjanskis üks inimene

Slovjanski linnapea teatas, et Vene väed ründasid S-300 rakettidega Donetski oblastis asuvat Slovjanski linna. Rünnaku tõttu hukkus üks inimene, vahendas The Kyiv Independent. 

Slovjansk asub Bahmuti linnast umbes 45 kilomeetrit põhja pool. 

Briti luure: Vene kaitseministeerium värbas aprillis 10 000 vangi

Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi hommikuse rindeülevaate kohaselt on Vene kaitseministeerium suurendanud jõupingutusi vangide värbamiseks relvajõudude koosseisu. Tõenäoliselt värvati ainuüksi aprillis Vene väkke 10 000 vangi.

Varem värbas vange enda sekka Vene palgasõdurite grupeering Wagner, kes tegeles sellega 2022. aasta suvest kuni 2023. aasta veebruarini, mil Wagneri asutaja Jevgeni Prigožini avalik tüli Vene kaitseministeeriumiga ägenes.

Briti kaitseministeerium juhib tähelepanu, et Vene kaitseministeeriumi vangide värbamise kampaania on osa laiemast jõupingutusest suurendada relvajõudude isikkoosseisu nõnda, et ei oleks vaja korraldada uut kohustuslikku ja ebapopulaarset mobilisatsioonilainet.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 11 May 2023.

Find out more about Defence Intelligence's use of language: https://t.co/5sj6QS5ckW

#StandWithUkraine pic.twitter.com/xkY3Mg8VTA

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) May 11, 2023

Peastaap: Ukraina väed tõrjusid viimase ööpäeva jooksul 39 Vene vägede rünnakut

Ukraina kaitsejõudude hommikuse rindeülevaate kohaselt tõrjusid Ukraina väed viimase ööpäeva jooksul 39 Vene vägede rünnakut neljas suunas. Vene väed tegid samal perioodil 45 õhulööki ning 53 raketirünnakut Ukraina vägede positsioonide ja Hersoni asustatud alade pihta.

Vene vägede põhipingutus on jätkuvalt Lõman, Bahmut, Avdijivka ja Marjinka.

Ukraina Motor Sichi endine juht tahab Venemaale pääseda

Endina Ukraina lennukimootoriettevõtte Motor Sich endine president Vjatšeslav Boguslajev saatis Radio Svoboda andmeil Ukraina presidendi administratsioonile kirjas, milles palus vangidevahetuse käigus Venemaale pääseda. Vastav kiri saadeti 20. märtsil. Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak on varem öelnud, et ei välista Boguslajevi venelastele andmist nõnda nagu varem anti Venemaale vangidevahetuse käigus endine Ukraina poliitik Viktor Medvedtšuk 2022. aasta septembris.

Motor Sichi president vahistati 2022. aasta oktoobris süüdistatuna riigireetmises ning helikopterimootorite tarnes Vene relvajõududele. Motor Sich riigistati Ukraina valitsuse poolt.

Vjatšeslav Boguslajev oli kuni 2014. aastani Viktor Janukovitši venemeelse Regioonide partei liige.

USA hinnangul ei kavatse Wagner Bahmutist lahkuda

Ameerika Ühendriikide hinnangul on Vene Wagneri palgasõdurite grupeeringuga seotud üksused jätkuvalt Bahmuti linnas ning pole märke nende lahkumisest, vahendas Politico.

Wagneri asutaja Jevgeni Prigožin ähvardas eelmisel nädalal, et Wagner lahkub Bahmuti linnast 10. mail, kuna neile pole antud piisavalt laskemoona.

USA allikate sõnul ei olnud Prigožini ähvardus autentne ning selle eesmärk oli saada reaktsioon Vene kaitsevaldkonna inimestelt, et Moskva saadaks täiendavat relvastust. USA hinnangul on Wagneri kontrolli all 85 protsenti Bahmuti linnast. Üks ametnik samas lisas, et ei saa välistada ka tšetseeni vägede lisandumist Bahmuti rünnakule abiks.

Zaporižžjas oli õhuhäire ajal kuulda plahvatust

Zaporižžja oblastis ja linnas oli öösel õhuhäire ning kella 1.23 kandis oli linnas kuulda plahvatust, teatas Suspilne toetudes oma korrespondendile.

Brjanski oblastit tabas taas droonirünnak

Vene Brjanski oblasti kuberner Aleksandr Bogomaz väitis, et oblastis asuva Starodubi linna administratiivhoonet tabas droonirünnak.

Türgi välisminister: viljalepet võidakse kaks kuud pikendada

Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoglu ütles, et Türgi hinnangul suudetakse Musta mere viljalepet veel kaks kuud pikendada, teatas CNN Türk. Çavuşoglu naasis Türki Moskvast, kus ta kohtus muuhulgas ka Vene välisministri Sergei Lavroviga.

Venemaa tulud nafta ja gaasi müügist vähenesid 52 protsenti

Vene Föderatsiooni tulud nafta ja gaasi müügist olid selle aasta jaanuaris kuni aprillini 52 protsenti madalamad kui eelmise aasta samal perioodil, teatas Ukrainska Pravda Vene rahandusministeeriumi avaldatud andmetele tuginedes.

Selle aasta esimese nelja kuu jooksul olid Venemaa tulud nafta ja gaasi müügist 2,3 triljonit rubla ning muud tulud 5,5 triljonit rubla. Kokku sai Venemaa jaanuarist aprillini tulusid 7,8 triljoni rubla eest, mis on 22 protsenti vähem kui aasta tagasi samal perioodil.

Peskovi väitel sõdib Venemaa inimeste ja taristu kaitseks

Vene presidendi administratsiooni esindaja Dmitri Peskov väitis intervjuus Srpska vabariigi ATV-le, et Venemaa algatatud "sõjalise erioperatsiooni" eesmärgiks on inimeste ja taristu kaitse. ATV (Alternativna Televizija) on Ameerika Ühendriikide sanktsioonide all, kuna see on seotud Milorad Dodikuga, kes USA hinnangul destabiliseerib Bosnia ja Hertsegoviina riiki.

Dmitri Peskov väitis, et Venemaa on tekitanud Ukraina sõjamasinale suuri sõjalisi kaotusi ning Ukraina demilitariseerimine oli Venemaa välja kuulutatud sõjalise erioperatsiooni üks olulisi eesmärke. Samuti selgitas Peskov, et miks Vene vägede edenemine on nii aeglane: "See on sellepärast, et venelased ei sõdi. Sõdimine on täiesti teine asi. See on täielik taristu hävitamine. Täielik linnade hävitamine... Seda me ei tee. Me tahame taristut päästame. Teiseks tahame inimelusid päästa."

Avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on Vene väed rünnanud korduvalt Ukraina kriitilist taristut, sh suurtükitulega tekitanud suuri kahjustusi rindelinnadele, mis sõja varasemates etappides oli selgelt näha Mariupolis, Severodonetskis ja Lõssõtšanskis.

Venemaa ja Ukraina tõendatud sõjalisi kaotusi on dokumenteerinud sõltumatu sõjandusblogi Oryx, kelle andmeil on Vene väed kaotanud sõjategevuses 10225 ühikut sõjatehnikat. Samas Ukraina väed on kaotanud üle 3315 ühikut sõjatehnikat.

RUSI mõttekoja 2022. aasta sügisel avaldatud raporti kohaselt plaanis Venemaa oma 2022. aasta veebruaris alustatud invasiooni käigus alistada Ukraina väed 10 päeva jooksul, et võimaldada anneksioon 2022. aasta augustiks. 2022. aasta invasioonist on möödunud 442 päeva.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 610 sõdurit ja 14 suurtükisüsteemi

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 196920 (võrdlus eelmise päevaga + 610);

- tankid 3740 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 7287 (+12);

- lennukid 308 (+0);

- kopterid 294 (+0);

- suurtükisüsteemid 3053 (+14);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 557 (+2)

- õhutõrjesüsteemid 310 (+2);

- operatiivtaktikalised droonid 2627 (+3);

- tiibraketid 970 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5984 (+10);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 391 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, et millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.