Konverentsi töökeel on inglise keel, tõlge eesti keelde puudub.

Laupäevased ülekanded

Kell 10-11.30  Arutelu. Nad tõusevad või vajuvad koos: NATO teel Vilniusesse

NATO tippkohtumine Vilniuses on järjekordne samm teel uue Euroopa julgeolekuarhitektuuri rajamise suunas. NATO juhid kaaluvad edasisi muudatusi oma kaitsepositsioonis, et tagada alliansi ajakohastatud kollektiivkaitsekavade usaldusväärsus, tõstatades keerulisi küsimusi kaitsekulutuste kohta ning paljastades lõhed idapoolsete ja teiste liitlaste vahel ohutaju ja sobivate reageerimisstrateegiate osas. Võtmeküsimuseks saab ka NATO laienemine, kus Rootsi ootab endiselt Türgi ja Ungari vastuväiteid ning paljud liitlased taotlevad Ukrainale vähemalt mingisugust julgeolekugarantiid. Samal ajal nõuab üha mõjukam Hiina ja jätkuv ebastabiilsus Euroopa lõunaosas rahvusvahelist reageerimist.

Mida NATO veel peab tegema, et Venemaa ohule vastu seista? Kuidas säilitada alliansi ühtsust, mis tugevnes tohutult pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse? Mida saab NATO Ukrainale pakkuda? Milline on NATO roll seoses Hiina kasvavate ambitsioonide ja sõjakusega ning väljakutsetega tema lõunapiiril?

Osalejad: David Cattler, NATO abipeasekretär luure ja julgeoleku alal; Xavier Chatel, Prantsusmaa presidendi nõunik; Eliot Cohen, Johns Hopkinsi ülikooli professor; Margus Tsahkna, Eesti kaitseminister; Elina Valtonen, Soome parlamendisaadik. Arutelu juhib Ana Isabel Xavier, Universidade Autónoma de Lisboa dotsent.

Kell 12-13.30 Arutelu. Ukraina: mille nimel me elame, mille nimel me sureme

Kuna Ukraina võitleb Venemaa agressiooniga teist aastat, on riigi enda, Euroopa ja maailma jaoks endiselt palju kaalul. Kuigi lääne toetus on olnud hädavajalik, ei ole kindel, et Euroopa abi oleks olnud nii ulatuslik ja sidus ilma Ameerika juhtrollita. Kuid nüüd on märke sõja väsimusest –  Atlandi ookeani-üleselt, kus USA toetus sõjale võib muutuda teguriks eelseisvatel valimistel ning samamoodi puudutab see ka mõningaid piirkondi Euroopas.

Kas USA suudab säilitada oma rolli Ukrainat toetava lääne koalitsiooni juhina? Kas Euroopa suudab säilitada ühtsust, kui sõda kestab pikemat aega? Kuidas saab Ukraina toime tulla korruptsioonivastase võitluse, EL-i ja NATO liikmelisuse ettevalmistamise, demokraatliku valitsemistava tugevdamise, infrastruktuuri ülesehitamise, majanduse säilitamise ja pagulaste tagasipöördumisega seotud mitmete väljakutsetega, pidades samal ajal brutaalset sõda? Mida tuleb teha tagamaks, et Ukraina väljub sõjast tugeva demokraatia ja eduka majandusega? Kes peaks seda tegema?

Osalejad: Samuel Charap, RAND Corporationi vanempoliitikateadlane; Alexander Graf Lambsdorff, Saksamaa Liidupäeva vabade demokraatide (FDP) aseesimees; George P. Kent, USA suursaadik Eestis; Tara Varma, külalisteadur Ameerika Ühendriikide ja Euroopa keskuses, Brookingsi Instituut; Andriy Zagorodnyuk, kaitsestrateegiate keskuse esimees, mõttekoda Atlantic Council.

Arutelu juhib Michal Baranowski, German Marshall Fund East, vanemteadur ja direktor

Kell 16.15-17.45 Arutelu. Minevik on proloog: Lääs ja Venemaa

Filosoof Ivan Krastev on märkinud, et pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on lääs liikunud ühest äärmusest, kus Ukrainat ei ole, teise äärmusse, kus Venemaad ei ole. Kuigi mingi tulevaste suhete vorm Venemaaga on vältimatu, ei ole selge, millises vormis see peaks olema või et Lääs suudab selles küsimuses üksmeelele jõuda. Siseriiklikud jõud võivad sundida USA-d ja Euroopat eriarvamusele ning Euroopat ennast jagama. Kuid Ameerika Ühendriikide, Euroopa ja Venemaa vaheliste põimunud suhete rikas ajalugu võib pakkuda raamistikku, millele ehitada.

Mida saame õppida USA, Euroopa ja Venemaa ajaloolistest suhetest, et suunata stabiilse tuleviku ehitamist? Milliseks kujunevad EL-i ja USA suhted ning kuidas mõjutavad need lääneriikide suhteid Venemaaga? Kuidas mõjutavad neid suhted Hiinaga? Kuidas säilitada lääne ühtekuuluvust Venemaaga suhtlemisel?

Osalejad: Sergei Radtšenko, Wilson E. Schmidt professor Johns Hopkinsi ülikool; Gunda Reire, Läti välisministeeriumi parlamentaarne sekretär; Mary Sarotte, professor, Johns Hopkinsi ülikool; Sergei Utkin, Lõuna-Taani ülikooli politoloogia ja avaliku juhtimise osakonna rahvusvahelise poliitika dotsent.

Arutelu juhib Carl Bildt, Euroopa Välissuhete Nõukogu kaasesimees

Kell 17.45-18.15 Lennart Meri loeng (esitaja avalikustatakse kohapeal)

Kell 18.45 Arutelu. Hädameri: Indo-Vaikse ookeani piirkond

Indo-Vaikse ookeani piirkonna hõivatud mereteed muudavad selle ülemaailmse geostrateegilise huvi peamiseks keskuseks. Kuna Hiina ja USA vaheline võitlus on ägenenud, on panused ainult kasvanud: Washington püüab näidata oma pühendumust Taiwani navigatsioonivabadusele ja julgeolekule, samas kui Hiina soovib saada piirkonna selgeks hegemooniks. Konkurents piirkondlike võimude vahel kasvab samuti, kuna sellised riigid nagu Austraalia, India ja Jaapan järgivad oma huve ja püüavad tasakaalustada Hiina mõju. Samal ajal, kuigi sõda Ukrainas võib tunduda kauge, on see avaldanud sügavat mõju piirkonnale, kus paljud riigid on püüdnud säilitada oma suhetes Venemaaga delikaatset tasakaalu.

Mida saab piirkondlike võimude erinev kogum paremini teha, et tasakaalustada Hiina mõju ja parandada piirkondlikku julgeolekut? Kuidas saavad panustada osalejad väljastpoolt piirkonda? Millistel asjaoludel võiks Hiina Taiwanit rünnata? Mida saab teha, et heidutada Hiina sõjalisi ambitsioone piirkonnas? Kuidas võib Venemaa Ukraina sõja tulemus mõjutada piirkonna julgeoleku dünaamikat?

Osalejad: Akiko Fukushima, Tokyo poliitikauuringute sihtasutuse vanemteadur; Matthew D. Johnson, Hooveri institutsiooni külalisprofessor ja Garnaut Globali teadusdirektor; Bobo Lo, sõltumatu rahvusvaheliste suhete analüütik; Jonathan Miller, Macdonald Laurier'i instituudi välisasjade, riigikaitse ja riikliku julgeoleku programmi vanemteadur ja direktor; Rebecca Strating, La Trobe Asia direktor

Arutelu juhib Justin Vogt, Ajakirja Foreign Affairs tegevtoimetaja