Tartu plaanib mõnel pool niita looduse hoidmiseks suvel vaid korra
Niitmishooaeg on alanud, ent keskkonnateadlased soovitavad selle tegevusega pigem hoogu pidada. Oma niitmiskorda on juba muutnud Tartu linn, mis tähendab, et nii mõneski Tartu pargis niidetakse muru vaid üks kord suve jooksul.
Mõnel Tartu kesklinna rohealal on varemgi lastud suvel murul põlvini kasvada. Nüüd plaanitakse osaliselt niitmata jätta ka Toomemägi, Tähtvere park, Mathieseni parki, lisaks osa ERM-i juurest ja dendropargist.
"Ega me ei võta kunagi nii, et terve pargi jätame niitmata. Teeme just hästi mitmekesiselt, et oleks kõigile midagi. Lindudele, loomadele ja taimedele natuke kõrgem muru ja inimestele siis madalam, kus saab ilusti istuda," rääkis Tartu linnalooduse koordinaator Mirjam Võsaste.
Tartu kesklinnas vabaduse puiestikus on linn juba mõned aastad katsetanud pisut metsikumat haljastust. Teadlased ütlevad et juba on näha, et tänu sellele on siin liigirikkus paranenud.
"Elurikkus kahaneb üle kogu maailma ja kahjuks ka Eestis. Tegelikult Eestis on iga viies liik ohustatud, see tähendab, et liigid on kas kriitilises seisundis, väljasuremisohus, või ohualtis. Harvem niitmine, on tegelikult üks lihtsamatest viisidest kuidas osaleda looduskaitses. See soodustab muru sees elavat elustikku, soodustab tolmendajaid, aitab muuta murulaike liigirikkamaks," rääkis TÜ maastike elurikkuse töörühma teadur Polina Degtjarenko.
Paljude linlaste silm pole veel sellise vaatepildiga linnas harjunud, tõdeb Tartu linnalooduse koordinaator Mirjam Võsaste.
"Tagasiside on olnud enam-vähem täpselt pooleks, osadele meeldib ja osad ütlevad, et issand kui kole. Aga ma arvan et eks need kes ütlevad et on kole, eks see nõuabki silmale harjumist," rääkis Võsaste.
Inimesed tunnevad muret ka puukide leviku pärast. "Tegelikult puugid on ka madalamas murus, see kõrge muru neid väga juurde ei too. Kes väga kardab, ei tasu kõrge rohu sisse minna, ega nad kõnniteelt külge ei hüppa," rääkis Võsaste.
Nagu paljudes omavalitsustes, on ka Tartu heakorraeeskirjas märgitud muru kõrgusele asulates kindlad nõuded. Reaalsuses linn aga kodanike niitmist ei kontrolli, pigem vastupidi.
"Kellel on vähegi suurem aed ja on mõni ala, mida ta nii väga ei kasuta ja seal ei istuta, väga midagi ei kasva, siis soovitan küll proovida vähem niita. Kes on täitsa looduslähedase lahenduse poolt, võib proovida teerajad endale sisse niita. Võib külvata igasugu värviliste taimede seemneid, kindlasti julgustan proovima," ütles Võsaste.
Toimetaja: Barbara Oja