Kui gaasi hinna kohta saab prognoosida, et võrreldes mullu augustiga kümme korda langenud hind sellist või isegi selle lähedast hüpet tagasi ei tee, siis põlevkivist või kivisöest toodetava elektri CO2 komponent kindlustab selle, et külmemal ajal tõuseb elektri hind siiski üle 100 euro megavatt-tunnist, lausus Allikson.

"Kui tuult pole, siis on vaja kasutada põlevkivi, süsi, gaasi. Siis on oluline CO2 hind, mis on praegu 90 euro kandis, mis tähendab, et igale tonnile CO2 lisandub 90 eurot ja see tähendab elektri hinda üle 100 euro," lausus ta.

Gaasist toodetava elektri puhul on Alliksoni sõnul reegliks, et gaasi hind tuleb korrutada kahega. Praegu on gaasi börsihind 30 euro juures, sellele lisanduks CO2 komponent, mis maagaasi puhul on oluliselt väiksem kui põlevkivi või kivisöe puhul, ja seega saaks gaasist elektrit toota ja müüa kuskil 70 kuni 80 euroga, lausus ta, lisades, et kui tulevikuhindu ehk futuure praegu vaadata, siis on hinnad järgmisel talvel ikkagi üle 100 euro megavatt-tunnist.

Allikson märkis, et "ega hinnad väga soodsad" futuure vaadates ei ole ning et tarbijale on ka järgmisel talvel soovitus see, et börsihinnaga võib saada elektrit küll soodsamalt, kuid fikseeritud hind annab meelerahu.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi sõnul pole samas praegu vaja muretseda nagu eelmisel suvel ja sügistalvel, et tekkida võib varustuskriis, sest elektripakkujate turg on mitmekesisem ja seega on turg ja varustuskindlus vähem haavatavamad.

"Kui ma vaatan pakkumise poolt, tootmist, siis hüdroreservide tase on Põhja-Norras, Põhja-Rootsis parem, on (Soome tuumajaam) Olkiluoto 3, tuult on tulnud, igal pool on väikest äikest- päikest tulnud juurde. Võrreldes seda eelmise talvega, peaks olema igal juhul varustuskindlus igas mõttes parem," lausus ta.

Investeeringud LNG-sse võivad lükata edasi rohepööret

Eurooplaste usinus vabaneda Vene torugaasi sõltuvusest ja uute LNG vastuvõtuvõimekuste kiire rajamine tähendab, et sinna on lühikese ajaga tehtud ja veel tehtamas väga suuri investeeringuid, mis omakorda tähendab, et maagaasi kasutamisest ei soovita loobuda veel nii pea, märkisid nii Allikson kui ka Veskimägi.

Veskimägi nimetas LNG võimekuste loomist "isegi ülereageerimiseks" ja lisas, et need võimekused hakkavad energeetika rohepöörde protsessi pidurdama.

"Euroopa ühiskonnad on investeerinud miljardeid ja miljardeid eurosid ja öelda aastal 2030 /.../ et paljud varad tuleb maha kanda, on päris raske. See lükkab potentsiaalselt gaasist kasutamisest väljumist edasi," nentis ta.

Alliksoni sõnul tähendab ka gaasi hinna kiire langus, et gaas saab ka lähitulevikus olema energiakandjana väga atraktiivne. "Kui vähegi on aja kasutada juhitavaid võimsusi, siis gaasijaamad on kõige soodsamad," lausus ta.

Alliksoni sõnul on on praegu gaasimüüjatel väga kõrge motivatsioon mahuteid täita, sest gaasi hind on madalal, kuid Euroopas on mahutite maht piiratud. See võib olla aga tegur, mis talvel siiski gaasi hinda hakkab kergitama, lisas ta.

Eestis-Lätis-Leedus katab mahutite maht pool siinsest aastasest tarbimisest, Saksamaal aga ainult 20 protsenti.

"See tähendab, et kui Euroopa Liidus on mahutid täis, siis pole see sama varustuskindluse tase, mis Eestis. Ja (Hollandi gaasibörsi) TTF-i hind sõltub sellest, mis toimub Saksamaal, mitte sellest, mis toimub Eestis," lausus ta.