"Lisaks tuleb analüüsida, kas rajatud haalamiskai on sobilik ja ohutu ka 270–300 meetri pikkustest lühematele või pikematele laevadele. Kui Paldiski Pakrineeme sadama haalamiskai sobiks veelgi erinevamate laevade vastuvõtuks, siis väheneks risk, et gaasi ei suudeta vajalikul hulgal tarnida," märkis Holm kliimaminister Michalile saadetud märgukirjas.

Riigikontroll analüüsis Paldiskisse veeldatud maagaasi ehk LNG vastuvõtmise võimekuse loomist. Töö käigus küsiti teavet ja selgitusi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt, Eleringilt ja Varude Keskuselt. Michalile saadetud kirjas võttis Holm kokku analüüsi tulemused ja osutas ühtlasi probleemsetele kohtadele.

Riigikontrolli töö eesmärk oli välja selgitada, mida on vaja teha, et 2022. aastal Paldiskisse Pakrineeme sadamasse rajatud taristu kaudu oleks võimalik Eesti põhivõrku gaasi vastu võtta – kes ja mis tegevusi peab tegema ning kui palju nendeks aega ja raha kulub.

"Riigikontroll peab teema käsitlemist vajalikuks, sest sadama rajamisse ja gaasitaristu ehitamisse Paldiskis on seni investeeritud ca 60 miljonit eurot maksumaksja raha, kuid LNG vastuvõtu võimekuse saavutamiseni pole veel jõutud," põhjendas Holm.

2022. aasta sügisel sai avalikkuses suurt tähelepanu gaasitoru ja laeva ühendamiseks vajalik laadimisvars ehk laadimiskäpp. Tagantjärele jäi riigikontrolli arvates olulise aspektina silma see, et kuigi valitsus nägi Eleringi ülesandena gaasitaristu kui funktsionaalse terviku rajamist, arvestati gaasitaristu ehitamisel algul vaid soomlaste renditud laeva tehnilist valmisolekut ja vajadusi. Laeva Exemplar tehniline valmisolek tähendas, et laadimisvars oli laeval endal olemas. See aga välistas võimaluse, et Exemplari äralangemise korral oleks Paldiski Pakrineeme sadamat saanud kasutada mõni muu laev, millel endal laadimiskäppa poleks olnud.

"Praeguseks on Elering tellinud universaalse laadimisvarre. Eleringi kinnitusel on hangitud laadimiskäpaga võimalik väiksemate ümberehitustega ühendada ca 80–90 protsenti maailmas olevatest 270–300 m pikkustest LNG-ujuvterminalidest. Laadimisvars jõuab Eestisse 2023. aasta lõpuks."

Elering selgitas riigikontrollile, et laadimiskäpa kõrval tuleneb üks piirang ka Paldiski Pakrineeme sadamast endast. Nimelt on sadam projekteeritud vastu võtma 270–300 meetri pikkuseid laevu. Lühemate ja pikemate laevade vastuvõtmiseks ei ole tehtud vastavaid ehitustehnilisi arvutusi ega katsetatud mudeleid, mille alusel oleks võimalik veenduda, et rajatud haalamiskai on ka teiste mõõtudega laevade randumiseks sobiv ja ohutu. Kuivõrd kai ääres randumise sobivust hindavad iga kord laevade, sh LNG-ujuvterminalide omanikud, ei võeta ilma vastavate andmeteta selliseid riske ning randumisest keeldutakse.

Veel üks lahendamist vajav küsimus puudutab rahastamist. Paldiski Pakrineeme sadam peaks olema tagavaralahendus ja vajadusel asendus Inkoos asuvale LNG-sadamale, mistõttu haalamiskai opereerimisest püsivat tulu ei saada, samas nõuab sadama töö- ja valmisolekukorras hoidmine kulutuste tegemist.

"Teadaolevalt rahastatakse 2023. aastal Paldiskis asuva LNG-sadama käivitamist ja pidamist maagaasi varustuskindluse suurendamiseks 30 miljonist eurost, mille valitsus lisas Varude Keskuse aktsiakapitali. Püsivama lahenduse kohta ei ole otsust tehtud. 2022. aasta novembris arutati valitsuskabineti nõupidamisel ühe rahastamisvõimalusena sadamapidamise kulude lisamist gaasi varumakse hulka, millega gaasi võrguettevõtjad kui varumakse maksjad katavad Varude Keskuse loodud strateegilise gaasivaru haldamise kulud. Tol korral nähti ühe võimalusena seda, et varumakse võiks sisaldada LNG-sadama ülalpidamise kulusid. Otsust ei ole siiani tehtud," märkis riigikontrolör Janar Holm.