Madis Kallas: loodan, et tulu ümberjagamine saab olema 10 miljonist suurem

Kuigi väljaspool Harjumaad asuvad omavalitsused saaksid maksutulu ümberjaotamisega, nagu valitsusel plaanis on, üheksa miljonit eurot juurde, siis käibemaksu tõus sööb sellest suure osa ära. Regionaalminister Madis Kallas ütles intervjuus ERR-ile, et plaanitud maksumuudatusi kavatsetakse tulevikus võimendada, et maapiirkondadesse rohkem raha suunata.
Miks valiti just selline viis, kus pensionitelt makstava tulumaksu osa omavalitsustele antavast tulumaksust suurendatakse ja ülejäänud tulumaksu osa vähendatakse?
Täiendavat raha me kohalike omavalitsuste jaoks ei saanud või ei ole võimalik hetkel riigieelarve olukorra tõttu saada ja pidime pakkuma välja mudeli, mis oleks eelarve mõistes neutraalne. Ja olles olnud omajagu aastaid kohaliku omavalitsuse juht, neid mudeleid nii üksikisiku pensionitest makstava tulumaksu kui ka juriidilise isiku tulumaksu pealt on niivõrd palju olnud, et praegu tundus, et see on parim (plaan), millega me saaksime toetada neid kohalikke omavalitsusi, kus on tööealisi inimesi jäänud oluliselt vähemaks
Kui suur on järgmisel aastal käibemaksu tõstmise negatiivne mõju omavalitsustele?
Raske öelda, aga hinnanguliselt kusagil 14 miljonit eurot, nii palju, kui on seda võimalik ette prognoosida.
Kui mujal kui Harjumaal asuvate omavalitsuste tulubaas tulumaksumuudatuste najal kerkib umbes üheksa miljoni euro võrra kokku, siis kui suur on käibemaksumuudatuse negatiivne mõju neile omavalitsustele?
See võib-olla suurusjärgus viis miljonit eurot, aga ei tohi ära unustada, et tegelikult oleks enamikel kohalikel omavalitsustel väljaspool Harju maakonda tulumaksu laekumise osa ka järgmisel aastal sõltumata muudatustest tõusnud. Nii palju on palgatõusud ja maksumuudatused ikka kaasa aidanud.
Ehk umbes üheksa miljonit väljaspool Harjumaad juurde ja umbes viis miljonit vähemaks. Ma saan aru, et kokku eesmärki, et aidata järele kehvemini hakkama saavaid omavalitsusi, suundub umbes neli miljonit eurot.
Tulu, mis puudutab käibemaksumuudatust, seda me ei ole piirkonniti välja vaadanud, sest (lisanduvad) mõjud, mis ka kõigist teistest võimalikest (maksu)muudatustest kohalikel omavalitsustel saavad olema.
Koalitsioonilepingus on kirjas, et tasakaalustame omavalitsuste tulubaasi, et vähendada valglinnastumist ja nii edasi ja nii edasi. Kas see muudatus ongi see, mis koalitsioonilepingus sai kokku lepitud?
Kokku lepiti, et suuna me selles osas võtame ja see on esimene samm sellel suunal. Mina küll loodan, et sellest mitmest miljardist, mis kohalikud omavalitsused läbi tulumaksu saavad, et see ümberjagamine saab tulevikus olema suurem kui see prognoositav kümme miljonit. Aga see peab olema ka tasakaalus, sest olles suhelnud pea kõigi Harju maakonna kohalike omavalitsustega, kes mingil määral kasvu pealt peaksid tulevikus loovutama vahendeid – tegelikult kõik ütlevad, et nendel on jälle teistsugused probleemid ja ma absoluutselt aktsepteerin neid ja nõustun nendega. Lihtsalt küsimus on, et kus omavalitsuste on praegu mured veel sügavamad ja probleemid veel teravamad.
Aga just, et mis võiks tulla edasi, sest kui me anname kõigile Harjumaast väljaspool asuvatele omavalitsustele kamba peale neli miljonit eurot juurde, siis see ju väga palju (ebavõrdsust) ei tasanda, võib mõnigi öelda.
Eeldusel, et me suudame selle eelnõu riigikokku ikkagi viia, on plaanis korralik kaasamine. Alates juunikuust kuni aasta lõpuni on plaanis kohalike omavalitsustega erinevate töögruppide näol arutada läbi kõikvõimalikud mudelid, mis puudutavad nii lasteaiakohti ja sellest tulenevat survet just Harjumaa omavalitsustele, ning mis puudutab teistpidi suurt survet maapiirkondadele, kus on hajaasustus, aga ei ole ei ole võimalik hoida lahti maakoole, raamatukogusid, rahvamaju. Me arutamegi läbi, millised võimalikud mudelid võiks veel lauale tulla, et me ei tekitaks raskemat olukorda emba-kumba piirkonda.
Kas see tähendab, et tulevikus võib see sarnane muudatus, nagu te praegu tegite, tulla veel võimendatult?
Jah, see soov on, aga soov on tuua ka sellesse (muudatusse) täiendavaid maksupakette või erinevaid toetuspakette, et sihistada veel täpsemalt muresid, mis on näiteks Harjumaa kohalikel omavalitsustel. Seetõttu saab see olema tervik, mitte nii, et ainult võtame (raha) ära noorema elanikkonnaga piirkondadelt ja suuname selle siis maapiirkondadesse, vaid me tahame tegelikult sinna oluliselt rohkem muutujaid sisse tuua.
Ma võin tuua paar näidet, mis on veel laual, mida me tahame arutada. Näiteks kõik see, mis puudutab maamaksu või ka see, mis puudutab näiteks juriidilise isiku tulumaksu osa, et kuidas ja mismoodi me saaksime motiveerida veel rohkem kohalikke omavalitsusi erinevaid ettevõtlusvorme toetama. Need ongi kõik laual praegu ja neid on jõudumööda kohalike omavalitsuste juhtidega aastaid juba arutatud.
Mis on selle maamaksuga, see on ju täiesti kohaliku omavalitsuse maks ja see on kokku lepitud, et kõik piirid lähevad eest ära? Mida sellega veel teha?
Üks asi on näiteks see, mis puudutab kodualuse maa maksuvabastuse temaatikat. Tuleb ka seda vaadata, et mis piirkondades see pakuks leevendust, mis piirkondades see ei paku leevendust. Me võime küll öelda, et kohalikud omavalitsused, te saate ühe tööriista juurde, saate ise otsustada, aga tegelikult – kui paljusid 79-st see tegelikult aitab? Me mina küll vähemalt täna konkreetselt öelda ei oska, sellepärast me tahamegi seda arutada.
Linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid ütles, et neid ei ole absoluutselt kaasatud ja temale ei istu need kahepäevased menetlusajad. Miks niimoodi?
Veiko Luhalaidiga kohtusin tegelikult juba kaks nädalat tagasi ja rääkisime, et kuidas me regionaalset ebavõrdsust saaksime Eestis vähendada. Kohtusin ka reedel väga paljude Harju maakonna omavalitsusjuhtidega ja väga paljudega rääkisin telefoni teel ja täna seisab veel kohtumisi ees. Aga mure on väga lihtne – ka minule ei meeldi selliseid kiireid eelnõusid nii-öelda toota või neid menetlusse võtta. Aga meil on kaks valikut. Kui me järgmise nädala alguses riigikogule ei esita valitsuse poolt muudatust, siis 2024. aastal me ei suuda mingit toetust hetkel väga keerulises seisus olevatele kohalikele omavalitsustele pakkuda. Meil ongi kaks valikut – kas me teeme selle kiirustades ja aitame ikkagi 30, 50 kohalikku omavalitsust või võtame pikema menetlusaja ja abi kas või selle nelja või kümne miljoni euro näol tuleb kohalikel omavalitsustel aastal 2025 ehk aasta ja seitsme kuu pärast. Mina sellist sõnumit kohe kuidagi praegu kohalikele omavalitsustele viia ei saa.
Toimetaja: Marko Tooming