Saatejuht Johannes Tralla küsis Madiselt, et millise pilguga ta vaatab olukorda, kus väga suurte mõjudega eelnõude kooskõlastamiseks antakse ministeeriumidele ja huvigruppidele näiteks kaks ja pool päeva aega.

"See on igas mõttes halb. Tegelikult ei jõua sellise aja vältel keegi süveneda, on üsna tõenäoline, et väga palju tekib tühja pahandust. Ja pika kogemuse pealt ütleks, et veel tõenäolisem on, et selliselt koostatud ja selliselt riigikokku saadetud eelnõudes on vigu ja kui neid vigu ei suudeta parandada, siis on tulemuseks kas vabariigi presidendi veto või õiguskantsler on sealt sunnitud üht-teist riigikohtusse viima," vastas Madise.

Madise rõhutas ka seda, et kui rahandusminister ütleb, et ettevõtetele tuleb maksumuudatustest pool aastat ette teatada ja seetõttu tuleb praegu kiirustada, siis see tegelikult nii jäik ei ole.

"Ei ole kuskil kirjas, et tingimata peaks just 1. jaanuarist need muudatused jõustuma. Ja tõenäoliselt mõistetaks ka seda, kui see vahe jääb teatud juhtudel ka lühem. Niisugust kohanemisaega ei tulene tegelikult kuskilt. See on hea tava ja sellest kindlasti tasub kinni pidada, aga situatsioonid on erinevad," kommenteeris Madise.

"Nii, et oluline on see, et on võimalik esitada muudatusettepanekuid, mille mõte ei ole lihtsalt neid maksutõuse üldse ära jätta, vaid mille mõte võiks olla võimalikku ebaõiglust tasandada ja vigu üles leida ja ära parandada," lisas ta.

Riigikogu võiks kokku leppida obstruktsiooni piirid

Rääkides koalitsiooni ja opositsiooni vastasseisust riigikogus, märkis Madise, et demokraatia põhireegel on, et võtja ei võta kõike. "Ehk mitte kunagi ei tohi oma üleoleku positsiooni kuritarvitada, aga teisalt need, kes on vähemuses, ei tohi samamoodi asuda kogu süsteemi maha lõhkuma. Sellepärast ongi ainukene tee välja see, et lepitakse omavahel kokku. Ja siin ei ole ka midagi ületamatult keerulist," lausus ta.

"Tasub vaadata tulevikku ja leppida kokku need obstruktsiooni piirid, mida mitte keegi nüüdsest edaspidi ei tee, ükskõik, mis positsioonil nad on," ütles Madise.

Madise sõnul kuulub hea parlamentaarse kultuuri juurde see, et valitsus võimaldab nendel, kes valitsuse pakutud eelnõuga ei nõustu, seda arutada ja teha parandusettepanekuid.

Opositsiooni kõige parem käitumine oleks Madise sõnul see, et mitte ei esitata ükskõik milliseid muudatusettepanekuid, mida tegelikult nad ka ise tõsiselt ei mõtle, vaid, et väga selgelt esitatakse ettepanekud, mis aitaksid seaduseelnõu muuta õiglasemaks ka nende valijate jaoks.

"Sellepärast tulebki kokku leppida, et üks teeb siiralt ettepanekuid, mitte ei takista lihtsalt tööd ja teine annab võimaluse neid ettepanekuid teha ja vastab nendele ausalt. Ja kui midagi tõesti muudab Eesti elu paremaks, siis see ettepanek kiidetakse ka heaks ja seadust parandataksegi. Lõpuks ju loomulikult vastavalt valimistulemusele võetakse vastu seadus, mida pooldab vajalik hulk riigikogu liikmeid," lausus ta.

Madise kutsus riigikogu liikmeid üles ka väärikusele ja ütles, et igaüks saab alustada iseenda käitumise parandamisest. "Ainult riigikogu fraktsioonid ja riigikogu liikmed ise saavad tõsta väärikuse taset ja saavad teha kokkuleppe, mis tundub õiglane," lausus Madise.

Rääkides samasoolistele abiellumise õiguse andmisest ütles Madise, et tema ülesanne on hoida erapooletut positsiooni ja hinnata seaduste põhiseadusele vastavust.

"Ilmselt ka see seadus jõuab põhiseaduspärasuse analüüsiks meile. Meie vaatame seda seadust ja ma saan aru, et siin on ühtekokku pandud väga palju väga erinevaid seadusi, seda on tehtud väga kiiresti ja ma üldse ei välistaks, et niivõrd kiire ja ette nähtud reegleid eirava protsessi tulemusel võis jääda sinna ka vigu ja mõned nendest vigadest võivad osutuda põhiseaduse vastaseks," sõnas Madise.

Madise ütles, et tema isiklikult on abielus ja laulatatud, aga ei tunne, et kellelegi teisele mõne õiguse andmine teda kuidagi häiriks.