Kaitseliidu kohustus on välilaagreid riigikaitset õppivatele koolinoortele korraldada juba 2022. aastast saati.

156 Järvamaa ja Tallinna koolide gümnasisti kinnistab riigikaitsetunnis õpitut Nurmsi välilaagris. Õpilased, kellega "Aktuaalne kaamera" rääkis, toetavad praeguse vabatahtliku riigikaitseõpetuse kohustuslikuks muutmist.

Tallinna 21. Keskkooli 11. klassi õpilane Hans Johannes Kark ütles, et üle poole tema klassikaaslastest on juba riigikaitseõpetusest osa võtnud.

Türi Ühisgümnaasiumi 11. klassi õpilane Eviita Õisma ütles, et riigikaitseõpetuse oskused tulevad kasuks ka tavaelus.

Riigikaitseõpetus on Türi Ühisgümnaasiumis kõige populaarsem valikaine. Riigikaitseõpetuse kohustuslikuks muutmine koolile sügisel uusi kohustusi kaasa ei too, pealegi saab kool ise valida, kas õpetada seda ainet 10., 11. või 12. klassis.

Türi Ühisgümnaasiumi direktor Katrin Puusepp ütles, et õppevahendid on alati õpetaja ise kaasa võtnud ja palgaraha maksmisega ei ole ka ühelgi aastal probleemi olnud. "Ma ei ütleks, et nüüd koolile tuleb lisakulutusi sellega seonduvalt," lausus Puusepp.

Järvamaal toimuvad välilaagrid Kaitseliidu Järva maleva vedamisel ja kuna maakonnas gümnasiste napib, tehakse seda koos Tallinna koolidega.

Kaitseliidu Järva maleva tagalajuhataja kapten Lauri Lipp

"Selle maksab kinni Kaitseliit ja ressurssi ei ole kunagi ülearu. Aga seda tuleb mõistvalt kasutada. Ja leiame ka vabatahtlikke nii Naiskodukaitse näol, kes teevad süüa ja kui vaja, siis kaasame kaitseväelasi," ütles Lipp.

Kaitseliidu välilaagrite koordinaator Aare Sutt ütles, et kui riigikaitseõpetus muudetakse kohustuslikuks, peab ka Kaitseliit leidma rohkem ressursse välilaagrite läbiviimiseks.

"Lõviosa sellest mahust rakendub alles septembrist 2024. Meil on piisav aeg teha ettevalmistavaid tegevusi, mõelda õpetajate koolitamise peale. Oleme koostöös kaitseressursside ametiga taotlemas vajaduspõhiselt täiendavat ressurssi. Aga Kaitseliit on oma ülesannete kõrgusel ja kindlasti me saame hakkama," ütles Sutt.