Kokkuleppega kärbitakse dooside kogust, mida liikmesriigid lepingu alusel ostavad. Teatava tasu maksmise järel muudetakse algsed lepingujärgsed doosid vabatahtlikeks tellimusteks, teatas komisjoni pressiteenistus. Tasu suurust samas ei täpsustatud.

Lepingu muutmisega võetakse arvesse paranenud epidemioloogilist olukorda ja samas tagatakse riikidele jätkuv juurdepääs vaktsiini uusimale versioonile, kui peaks tekkima mõni uus Covid-19 variant, märkis komisjon.

Samuti pikendatakse uue kokkuleppega ajavahemikku, mille jooksul liikmesriigid võivad vaktsiinitarneid saada – see on nüüd praegusest arvestades kuni neli aastat.

Lisaks jääb riikidele võimalus saada ka edaspidi kuni lepingu lõppemiseni juurdepääs lisadoosidele kuni algses lepingujärgses koguses, juhul, kui haigusjuhtumite arv peaks suurenema ja epidemioloogiline olukord halvenema.

Liikmesriikidele jääb ka edaspidi juurdepääs uute viirusevariantide järgi kohandatud vaktsiinidele niipea, kui reguleerivad asutused on neile loa andnud.

Euroopa Liit investeeris alates 2020. aastast kooskõlas EL-i vaktsiinistrateegiaga investeeris Covid-19 vaktsiinide üleilmsesse tootmisse, et teha koroonavaktsiinid enda jaoks võimalikult kiiresti ja piisavas mahus kättesaadavaks. Selleks oli vaja teha märkimisväärseid investeeringuid enne, kui oli teada, kas mõni neist vaktsiinidest osutub edukaks.

EL-i vaktsiinistrateegia rakendamisel saadi kõiki ootusi ületanud tulemusi:  ELi liikmesriikidel oli juurdepääs vajalikus koguses ja laiale valikule eri tehnoloogial põhinevatele ohututele ja tõhusatele vaktsiinidele. See võimaldas pakkuda kõigile EL-i elanikele esmast ja kordusvaktsineerimist, säästa elusid ning leevendada pandeemia mõju ühiskonna- ja majanduselule, teatas Euroopa Komisjon.

Lisaks kasutati paljusid neist vaktsiinidest ka pandeemia üleilmseks tõkestamiseks. Liikmesriigid loovutasid 526 miljonit doosi, millest ligikaudu 494,4 miljonit on juba tarnitud abi saavatele riikidele.

Samal ajal peavad liikmesriigid edaspidigi tagama, et neil on strateegilised vaktsiinivarud, et kaitsta haavatavaid elanikkonnarühmi ja tulla toime Covid-19 viirusega seotud epidemioloogilise olukorra võimalike muutustega.

Euroopa Komisjon, liikmesriigid ja BioNTech-Pfizer olid juba varem muutnud lepingut, et kohandada tarnegraafikuid vastavalt liikmesriikide vajadustele ja loodi keskhoidla, millega parandati liikmesriikide võimalusi vaktsiine hoiustada.

Eestil oli märtsi lõpu seisuga ladudes peaaegu 1,5 miljonit doosi koroonavaktsiine ja Euroopa Liidu ühishangete raames sõlmitud lepingute kohaselt ravimifirmadelt saada veel umbes 1,3 miljonit doosi.