Toorpiima kokkuostuhinna tipp saabus möödunud aasta detsembris, mil see oli ligikaudu 50 protsenti kallim kui aasta varem. Esialgu on kaupluselettidel tulnud alla kallimate piimatoodete nagu või ja juustu hinnad.

Rimi ostujuhi Talis Raaki sõnul on piimatoodete hankijatelt jõudnud poeketini teated hindade langetamiselt, kuid seda mitte kõikidelt tootjatelt. "Lisaks, hinnalangetused ei ole veel samas suurusjärgus kui mullused tõusud," märkis ta.

Valio tegevdirektori Maido Solovjovi sõnul on toorpiima hind alla korrigeerumas ja see võib jätkuda sügiseni. Ajaloo keskmisest hinnast ehk 30-32 sendi juurest liikus see ülesmäge poolteist aastat.

Solovjov ei usu, et toorpiima hinnatase sõjaeelsele tasemele tagasi langeb. "See oleks ka tegelikult hukatuslik põllumehele," ütles ta.

Müügihinnad jätkavad Solovjovi hinnangul vaikset langust ka teise poolaasta alguses. "Aga täna on turul juba palju häid juustu ja või pakkumisi. Koorte, hapukoorte hinnad on ka juba tublisti alla tulnud," sõnas ta. "Kiiremini on langenud nende kaupade hinnad, mille ühikuhind on kallis, nagu või ja juust. Juustu läheb 10 liitrit piima, sellest ka võimendus lõpphinda."

Coop Eesti Keskühistu ostudirektor Oliver Risti sõnul on näiteks või hind langenud, kuna eksportturgude nõudluse vähenemisel on langenud selle tootmiseks vajaliku koore hind. "Tootjad on aru saanud, et kliendid otsivad kauplusest kampaaniahindu rohkem kui kunagi varem, mistõttu võib ka piimatoodete hulgas kohata seda, et ühel nädalal on populaarsed kampaanias olevad jogurtid, teisel nädalal kampaanias olevad kohupiimad jne," ütles ta.

Tootjad ootavad tasakaalupunkti leidmist, hinnad langevad sügiseni

Et piimatooted oleksid tarbijale vastuvõetava hinnaga ja kataks ära ka tootjate kulud, oleks Solovjovi sõnul toorpiima hinnas heaks tasakaalupunktiks hind 40-42 senti liitrist. "Usume, et selle juures tarbija hakkab jälle tarbima, piimatööstus jääb ellu ja farmer jääb ellu," rääkis ta.

"Ta tüürib sinna poole, aga ega me üle kolme kuu ette ei ennusta. Ajalugu on näidanud, et hinnad võivad kiiresti alla minna ja üllatusi majanduses tuleb selliseid, mida ei oska prognoosida," ütles Solovjov.

Poes võib Solovjovi sõnul näha väikest hinnalangust kuni sügiseni. "Pakkumishinnad on samal tasemel, aga usun, et kõik peavad oma marginaalidest natukene loobuma, et tarbija võimekusele ja võimalustele vastav olla. Tarbija rahakott on täna tühi ja tarbija ikkagi määrab kõik."

Tere ja Farmi kaubamärkide all tuntud Nordic Milki juht Ülo Kivine ütles, et ettevõte on nii eelmisel kui ka sel kuul mõned hinnad alla toonud, kuid üldine hinnalangus pole kohale jõudnud.

"Nordic Milk ostab piima oma tarnijatelt hinnaga, mis on seotud Euroopa Liidu piimahinnaga ja need hinnad on hakanud alla tulema, aga inerts on päris suur sees. Hetkel tegelikult pole langust sellisel moel veel pärale jõudnud," kirjeldas Kivine.

"Kuidas hinnad turul välja paistavad, sõltub paljuski sellest, kuidas kaubandusketid on oma väljamüügi hinnad kujundanud ja millised poliitikad millistes kettides on. Üldises pildis mingi väikene hinnamuutus on tegelikult reaalselt juba poodides märgata."

Kivine märkis, et mõistab tarbijate ootusi ning viimasel aastal on hinnad tõusnud enneolematult kiiresti. "Aga kindlasti saan öelda, et need hinnad paraku kahjuks ei lähe tagasi sellele tasemele, kus nad olid. Volatiilsus on ikkagi kõigis sisendites sees," ütles ta.

Piimatooted hinna tõttu ostmata ei jää

Kivine ütles, et tasakaalupunkti leidmine on keerukas, kuna tootjale normaalne tunduv piima hind ei ole vastuvõetav tarbijale ja vastupidi. "Need aastad, kui toorpiima hind on olnud ülimadal, on see olnud vastuvõetav tarbijale. Kõige lihtsam näide - pakk piima maksis ju paar aastat tagasi alla 50 sendi, võib-olla isegi mõnel pool alla 40 sendi. Täna ikkagi on pakk piima poes oluliselt tõusnud hinnaga," rääkis ta.

Väga madalat hinda on tarbijad võtnud aga loomulikuna, märkis Kivine. "Kui vaadata tööprotsessi, kus täna põllumees läheb põllule, hakkab silo tegema, peab seda tegema aasta jagu ja meie siis toimetame selle piimaga, töötleme, veame poodi, seal on veel maksud ka ja lõpuks on pakk piima mõnikümmend senti – see ei ole ka jätkusuutlik ja normaalne."

Hinnatõusu tõttu pole tarbijad piimatooteid ostmata jätnud, kuid mõtlevad oma ostud rohkem läbi. Nii Solovjov kui Kivine tõid välja, et toitu raisatakse vähem.

"Loomulikult on selline hinnatõus ka vähemkindlustatutud peredele löögi andnud. Kalleid tooteid ostetakse suurusjärgus seitse kuni 10 protsenti vähem," ütles Solovjov.

Tarbijakäitumise muutus piimatööstuse tootmist mõjutanud ei ole. Solovjov märkis, et kui Eesti turul toodetele ruumi ei ole, müüakse neid eksportturgudele, kuhu läheb näiteks kõva juust.

Kivine sõnas, et mõned tootegrupid on hinnatõusust rohkem mõjutatud, kuid põhipiimatooteid tarbitakse samamoodi nagu varem. Ühtlasi eelistavad Eesti tarbijaid endiselt kohalikke tooteid importtoodetele.

"Lõpphinna kujundab konkreetne kaubanduskett ja selles osas, millised hinnad saavad poodides olema, on ikkagi selle konkreetse kaubandusketi kujundada," sõnas Kivine.