Sõja 459. päev: Venemaa ründas öösel taas Kiievit

{{1685246580000 | amCalendar}}
Rünnakus kannatada saanud hoone Kiievis.
Rünnakus kannatada saanud hoone Kiievis. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Valentyn Ogirenko

Venemaa korraldas ööl vastu pühapäeva taas droonirünnaku Kiievile, alla tulistatud droonide rusude all hukkus üks inimene. Ukraina õhujõudude teatel lasid Ukraina väed alla 52 drooni 54-st ning tegemist oli suurima droonirünnakuga sõja algusest.

Oluline pühapäeval, 28. mail kell 22.48:

- Briti kaitseministeerium: Venemaa ootab elanikelt ohvreid sõja toetuseks;

- Venemaa ründas öösel taas Kiievit;

- Ukraina õhujõud lasid alla 52 drooni;

- Ukraina: Vene väed on Bahmuti ründamisel hoogu maha võtnud;

- Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 400 sõdurit;

- Ukraina relvajõud teatasid enam kui 100 Vene sõduri deserteerumisest;

- Vene suursaadik Suurbritannias: Venemaa ei ole Ukrainas veel tõsiselt tegutsema asunud.

Briti kaitseministeerium: Venemaa ootab elanikelt ohvreid sõja toetuseks

Briti kaitseministeerium märkis oma igapäevases ülevaates, et Venemaa avalik arutelu on liikunud edasi niinimetatud "sõjalise erioperatsiooni" kritiseerijate karistamiselt ja ootab aina enam kodanikke tooma ohvreid sõja toetuseks.

Näiteks on riigi toetatud meedia ja ärid teinud ettepaneku lubada lisatasudeta kuuepäevase töönädala kehtestamist.

Ühendkuningriigi ülevaade toob välja, et avalike arutelude toon kannab nõukogudeaegse ühiskondliku sunni hõngu ja rõhutab juhtide nägemust majanduslikust edust olulise faktorina sõjas võidu saavutamiseks.

Venemaa ründas öösel taas Kiievit

Venemaa ründas ööl vastu pühapäeva taas Kiievit, rünnakus hukkus vähemalt üks inimene.

Õhutõrjesüsteemid lasid varahommikul alla vähemalt 40 Kiievi suunal liikunud drooni, teatasid Ukraina kaitsejõud.

Alla lastud droonide rusude all hukkus 41-aastane mees ja sai vigastada 35-aastane naine, teatas linnapea Vitali Klõtško.

Reutersi teatel algasid rünnakud peale südaööd. Kiievi edelaosas süttis langevatest rusudest kolmekorruseline laohoone, samuti süttisid kaks ärihoonet, märkis Klõtško.

Pühapäeval tähistab Kiiev linna asutamist 1541 aastat tagasi. Tavaliselt peetakse sel päeval laatasid, kontserte ja näitusi, mis on väiksemal kujul plaanis ka tänavu.

"Ukraina ajalugu on ebakindlaid venelasi pikaajaliselt ärritanud," ütles Ukraina presidendi kantselei ülem Andrii Jermak.

Pühapäevane õhurünnak oli juba 14. õhurünnak Kiievile alates mai algusest.

Ukraina õhujõud lasid alla 52 drooni

Ukraina õhujõud teatasid, et lasid alla Venemaa 54 droonist 52. Teatest ei selgu, kui palju neist lasti alla Kiievi kohal.

Õhujõudude teatel sihtis Venemaa Ukraina keskosas sõjaväelist ja elutähtsat taristut.

Kiievi linna sõjalise administratsiooni juhi Serhi Popko sõnul on esialgse info järgi tegemist suurima droonirünnakuga alates sõja algusest mullu veebruaris. Popko sõnul kasutati rünnakus Iraani droone.

"Täna otsustas vaenlane Kiievi rahvast Kiievi päeval "õnnitleda" surmavate droonide abil," ütles Popko. "Rünnak toimus mitmes laines ja õhuhäire kestis üle viie tunni."

President Volodõmõr Zelenski kutsus sel nädalal Iraani üles Venemaale droonide tarnimist lõpetama.

Venemaa droonirünnak Kiievile. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Gleb Garanich

Ukraina lisas sanktsioonide nimekirja Venemaaga seotud inimesi ja ettevõtteid

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles laupäeval, et Ukraina jätkab sanktsioonide kehtestamist Venemaa ja Venemaa sõda toetavate inimeste vastu.

Laupäeval allkirjastas Zelenski määruse sanktsioonide kehtestamiseks veel 51 Venemaaga seotud inimesele ja 220 Venemaa ja Valgevene ettevõttele.

"Kui Venemaa seda agressiooni alustas, vaatas ta maailma kui peeglit. Nad mõtlesid, et kõik on sama küünilised ja põlgavad kui Venemaa juhid. Kuid maailm on teistsugune, maailm aitab meil elu kaitsta," ütles Zelenski.

Ukraina: Vene väed on Bahmuti ründamisel hoogu maha võtnud

Vene vägede rünnakud Bahmutile pole praegu nii ägedad kui varem, sest vägesid koondatakse ja tugevdatakse, ütles Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar.

"Eile ja täna pole (Bahmutis) olnud aktiivseid lahinguid, ei linnas ega tiibadel," lausus Maljar, lisades, et selle asemel pommitavad Vene väed Bahmuti äärelinna ja linna viivaid teid.

"Vaenlase rünnakuaktiivsus on vähenenud, sest vägesid vahetatakse ja regrupeeritakse. Vaenlane üritab end tugevdada," lausus Maljar.

Ukraina ametiisikud viitasid ka, et on valmis alustama pikalt oodatud vastupealetungiga, võtmaks tagasi Venemaa okupeeritud ala.

Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu juht Oleksi Danilov ütles BBC-le, et vastupealetung võib alata nii täna kui ka nädala pärast.

Presidendi nõuniku Mõhhailo Podoljaki sõnul on Ukraina alustanud selleks vajalike esialgsete operatsioonidega nagu Venemaa varustuskanalite katkemine ja varude hävitamine.

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 400 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest möödunud aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 206 600 (võrdlus eelmise päevaga +400);

- tankid 3797 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 7456 (+7);

- lennukid 313 (+0);

- kopterid 298 (+0);

- suurtükisüsteemid 3425 (+11);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 574 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 329 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 2993 (+3);

- tiibraketid 1056 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 6192 (+9);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 451 (+2).

Täiendavalt laekunud andmetest tulenevalt võivad arvud eelnevate päevadega võrreldes erineda.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, et millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Ukraina relvajõud teatasid enam kui 100 Vene sõduri deserteerumisest

Ukraina relvajõudude peastaap teatas pühapäeval, et lahinguväljalt deserteerus umbes 80 Vene sõdurit Luganski oblasti okupeeritud Lõssõtšanski linnas, samuti umbes 30 palgasõdurit Donetski oblasti Bahmuti lähedal, vahendas The Kyiv Independent.

Peastaap märkis, et Storm-Z üksuse sõdurid lahkusid omal soovil oma lahingpositsioonidelt Lõssõtšanskis.

Vene suursaadik Suurbritannias: Venemaa ei ole Ukrainas veel tõsiselt tegutsema asunud

Venemaa suursaadik Suurbritannias Andrei Kelin ütles intervjuus, et Venemaa ei ole Ukrainas veel tõsiselt tegutsema asunudki.

"Me tahame rahu. Me tahame, et Ukrainast ei oleks Venemaale ohtu, see on üks asi. Ja teiseks, et venelasi koheldaks Ukrainas nagu kõiki teisi rahvaid. Nagu prantslasi Ukrainas," ütles Kelin.

"On suur idealistlik viga arvata, et Ukraina võidab. Venemaa on 16 korda suurem kui Ukraina. Meil on tohutult ressursse ja me pole veel tõsiselt tegutsema hakanud," sõnas Kelin.

"Me lihtsalt kaitseme kontrolli all olevaid maid ja aitame seal vene inimesi. Me ehitame üles Donbassi," ütles ta veel.

Kelin kutsus lääneriike lõpetama relvatarneid Ukrainale ja ütles, et kui relvatarned Ukrainale peatatakse, lõpeb ka sõda.

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: Reuters, The Kyiv Independant

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: