Et astuda vastu valitsuse plaanile seadustada samasooliste paaride abielu, edastas mõttekoda PESA riigikogule 59 allkirjaga avaliku kirja.

"See 59 haritlase kiri oli meeldetuletus, et ühiskonnas puudub selge toetus taolisele seadusemuutmisele, et see on tegelikult potentsiaalselt plahvatusohtlik teema. Meie ühiskonna polariseeritus on üpriski suur, ja kui seda niimoodi rutakalt lahendada siis võib olla potentsiaal seda polariseeritust veelgi suurendada," kommenteeris Tartu Ülikooli politoloog Martin Mölder.

Mõned päevad hiljem saadeti riigikogule 600 ühiskonnategelase allkirjaga abieluvõrdsust toetav pöördumine. Sotsiaalteadlane Marju Lauristin ütles, et teda sütitas sinna allkirja andma just vastaspoole avaldus.

"Hakati nimetama, et "haritlaste kiri". Kirjutasid minu kunagised kolleegid ülemnõukogust ja viitasid ka sellele, et Eesti riigi taastajad on vastu. See on see, mis tõukas mind näitama, et Eesti riigi taastajad sugugi ei ole siin selles leeris, vähemasti kõik mitte. Kuna väga tugev lahknevus on nooremate ja vanemate inimeste vahel, siis tahtsin ka näidata, et kõik vanemad inimesed ei ole siin ühte meelt," sõnas Lauristin.

Mõlemale avalikule kirjale on alla kirjutanud nii kirjanikke, kultuuritegelasi kui ka teadlasi. Ka kirikuõpetajaid on mõlemal poolel. Kirjandusteadlase Maarja Vaino sõnul ei mõista paljud tagajärgi, mis abieluvõrdsuse kehtestamisega kaasnevad.

"Sisuliselt kaasneb selle kehtestamisega sooneutraalsuse kehtestamine seaduse tasandil, mis omakorda toob kaasa selle, et meie mõisteruumist kaovad sisuliselt ära sõnad ema ja isa. Mis minu meelest on esiteks ilusad sõnad ja teiseks täiesti normaalne nähtus, et miks nad peaksid ära kaduma, miks me peaksime seaduse tasandil kaotama ema ja isa," rääkis Vaino.

Abieluvõrdsus kehtib 34 riigis, näiteks kirjanik Mika Keräneni sünniriigis Soomes on see aastast 2017.

"Ma tunnen väga tugevalt seda, kui perifeerias ja metsas me veel Eestis mõtetega oleme. Me oleme väga kaugel veel lääne mõttemaailmast. Seetõttu on eriti oluline, et igaüks mõtleks rahulikult tuleviku peale ja milliseks riigiks Eesti tahab saada järgneva 20-30 aasta jooksul," ütles Mika Keränen.

Kui valitsuse sõnul seisab perekonnaseaduse muutmine justnimelt laste huvide eest, siis sooneutraalse abielu vastaste seas kõlavad hirmud laste pärast.

"Lastel on niigi kohutavalt palju probleeme selles keerulises maailmas. Selline sugude ähmastamine, mehe ja naise kaotamine, et mis see sooneutraalsus siis ikkagi on, et me ütleme et sa oled mittekeegi, et ise otsustad, kes sa oled. Aga väike laps ei pea selliseid asju ise otsustama," sõnas Maarja Vaino.

Mika Keräneni sõnul mingit ohtu selles, kui mehed või naised omavahel kasvatavad last ei ole. "Soome peaminister Sanna Marin on samamoodi vikerkaareperekonnast, nagu paljud teised ka," ütles ta.

Eelnõu vastu olijad koguvad oma avaldusele ka allkirju, tänaseks on neid üle 11 000. Kui politoloog Martin Mölder on varasemalt poliitikat kõrvaltvaatlejana analüüsinud, siis perekonnaseaduse muutmise vastasele avaldusele pani allkirja ka tema.

"Ma arvan, et see vajaks ühiskonnas rohkem tasakaalukust ja mitte nii rutakat tempot. See ei ole nii karjuv küsimus, et see tuleks lahendada nüüd kohe ja praegu, meil on ühiskonnana aega, et natuke selle üle järele mõelda ja see ei ole ainus ja viimane hetk, kus see teema saab päevakorral olla," rääkis Mölder.

Marju Lauristini aga ehmatasid plakatid, millega abieluvõrdsuse vastased riigikogu ees seisid. Näiteks ühel plakatil oli kiri: "vikerkaarelipud põlevad, homoseksuaalid surevad, maa ja lapsed jäävad meitele".

"Need on rõvedad. Seal kasutatakse teistsuguse seksuaalse orientatsiooniga inimeste suhtes seda halvustavat sõimusõna, mis on pärit nõukogude ajast, kui selline suhe oli kriminaalkuritegu. Inimesed tulevad sinna nõukogudeaegse sellise jäiga kurja hukkamõistva suhtumisega. Ja siis me imestame, et miks öeldakse, et sellel vähemusel on probleemid turvatundega Eesti ühiskonnas. Muidugi on, kui ta peab nägema niisugust agressiivset sõnakasutust ja hoiakut sellesama seaduse arutamisel. Selle tõttu see argument, et see asi võiks lõppeda nii ruttu kui võimalik, ma arvan on õige," ütles Lauristin.

Uuringute järgi on toetus samasooliste abieludele Eesti kasvanud ja tänaseks toetavad seda umbes pooled Eesti elanikest. Suurem toetus on kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisele. Seda peaks Maarja Vaino sobivaks kompromissiks kahe poole vahel.

"See oleks see koht, et inimesed kellele ei meeldi, astuvad sammu tagasi. Kõige rohkem tekitab pingeid ikkagi see, et lihtsalt teeme ära ja kedagi ei kuula.
Me räägime võrdsetest õigustest, aga kui me selle lahti võtame, siis ei ole küsimus võrdsetes õigustes. See sama küsimus on olnud see, et kuidas neid samu õigusi ei taga kooselu rakendusseadused, et need tagavad seda, milleks on vaja muuta nii paljusid teisi asju, perekonnaseadust, mõisteruumi," sõnas Vaino.

Marju Lauristini sõnul on kooseluseaduse rakendus juriidiliste ja materiaalsete pooltega seotud, aga abielu on enesele võetud moraalne vastutus teise inimese ees. "Seda ju kooseluseaduse rakendusaktid ei taga, vanasti oli vanne jumala ees. Tegelikult on vanne üksteise ees. Et ei jäeta üksteist maha ka siis kui on raske. Seda vajavad inimesed kõik," lausus Lauristin.

Perekonnaseaduse muutmise eelnõu on parlamendis läbinud esimese lugemise ja nüüd on opositsioonil võimalus muudatusettepanekuid esitada.

Eelmisel aastal registreeriti siseministeeriumi andmeil 6386 abielu ja lahutati 2434 abielu. Neist abieludest 392 sõlmiti vaimulike poolt ehk tegemist oli kirikliku laulatusega.

2021. aasta rahvaloenduse andmeil oli Eestis 341 995 perekonda, neist 186 839 olid abielupaaride pered, 93 691 vabas kooselus paaride pered, ülejäänud pered olid kas üksikemade või üksikisade pered. Seega abielul põhineb suurem osa ehk 55 protsenti Eesti peredest.

Samas suurem osa lapsi sünnib Eestis juba väljaspool abielu. Selline muutus leidis aset 2005. aastal ja trend ei ole muutunud. Üle-eelmisel aastal sündis 5680 last abielus paaridele ja 6770 last väljaspool abielu.