"Prokuratuuri hinnangul pole Margus Kurmi seni esile toodud juhtumite puhul toime pandud kuritegu, mida prokuratuur peaks uurima. Kõigi kõnealuste juhtumite puhul on ametnikud küll piiratud ajal või piiratud mahus, aga siiski faktiliselt olnud teenistuses ja rotatsioonis," ütles Entsik kirjalikus vastuses ERR-ile.

Kurm tõi ERR-is teisipäeval avaldatud artikli vahendusel välja ka teisi kummalisena näivaid roteerumise juhtumeid Eesti jõuametites.

Entsik viitas, et siseministeeriumis on valmimas teenistuslik järelevalve PPA ja kapo rotatsioonide üle, mille tulemused peaks andma rotatsioonidest selge ülevaate.

"Käimasolevas kriminaalmenetluses viitavad hetkel eeluurimises kogutud tõendid sellele, et Eerik Heldna ei olnud nn rotatsiooni otsuse ajal PPA teenistuses ning talle loodud näilise teenistussuhte eesmärk oli vaid pensioniõiguse tagamine. Sellest ka kaasuste erisus," märkis riigiprokurör.

"Prokuratuur saab välja tuua, et antud kaasuses omab määravat tähtsust, mida seadsid pooled tegelikult eesmärgiks 2019. aasta aprillis, kui toimus Heldna PPA teenistusse vormistamine ja roteerimine kaitseväe luurekeskusesse. Kui kogutud tõendite põhjal leiab kinnitust, et eesmärk oli tagada üksnes pensioniõigus, siis pani Heldna pensioni taotlemisel prokuratuuri hinnangul toime kelmuse. Kelmuse kvalifitseerimisel ei oma tähtsust, et alles pärast PPA teenistusse võtmise ja näilise roteerimise avalikuks tulemist hakkas Heldna otsima tagasiteed PPA tegelikku teenistusse," selgitas Entsik.

Kapo esitas 21. märtsil maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Heldnale kahtlustuse kelmuses ning tollasele politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhile Elmar Vaherile kelmusele kaasaaitamises. Kahtlustuse kohaselt vormistati Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis näiliselt teenistusse PPA-sse ning viidi samal päeval tähtajaliselt üle kaitseväe luurekeskusesse, kus ta tegelikkuses töötas juba aasta aega. Selle sammu põhjuseks peetakse soovi tagada Heldnale politsei eripensioniks vajalik tööstaaž. PPA töötajatest on kelmusele kaasaaitamises saanud veel kahtlustuse tollane keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere, PPA sisekontrollibüroo juht Priit Pärkna ja keskkriminaalpolitsei operatiivbüroo juht Toomas Lõhmus.

"Kui kohtueelse menetluse lõpus on tõendatud, et 2019. aasta aprillis lõid kahtlustatavad Heldnale teenistussuhte PPA-ga vaid pensioniõiguse tagamiseks, mitte päriselt ametisse võtmiseks, saadab prokuratuur kriminaalasja tõendite hindamiseks ning prokuratuuri ja kaitsja väidete kaalumiseks kohtusse. Lõpliku hinnangu kogutud tõenditele, kahtlustatavate süüküsimusele ja kuriteo kvalifikatsioonile annab seejärel kohus," ütles Entsik.

Entsik tõdes ka, et on loomulik, et kahtlustatavad soovivad end kaitsta ning selles kriminaalasjas on asutud end aktiivselt kaitsma ka ajakirjanduses. "Prokuratuur ei pea õigusriigile kohaseks kriminaalmenetluse praeguses staadiumis konkreetsetele tõenditele osundades kaitsja argumentidele meedia vahendusel vastata," märkis riigiprokurör.