Utilitas rajab Tallinna kaugjahutuse süsteemi
Muutunud kliima sunnib lisaks majade kütmisele mõtlema ka nende jahutamisele. Nii plaanib Utilitas rajada Tallinna kesklinna kaugjahutuse süsteemi, mis on 10 kilomeetri ulatuses meres.
Kui vanasti mõeldi maju ehitades sellele, kuidas tuba soojaks saada, siis viimastel aastatel on aina enam tõusnud teemaks, kuidas neid maha jahutada. Moodsad klaasmajad vajavad päikselisel päeval jahutust ka siis, kui väljas on sooja napp 10 kraadi, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Täna võib neid kaugjahutussüsteemi liitunuid paraku ainult ühe käe sõrmedel üles lugeda, aga juba oleme sõlminud liitumislepinguid, et võrku võiks lähiaastatel liituda kümneid täiendavaid hooneid," ütles Utilitase juhatuse liige Robert Kitt.
Esialgu kasutab Utilitas jahutamiseks elektrit ja praegu on vanas elektrijaamas asuva keskuse võimekus 2,5 megavatti, sügiseks loodetakse võimsust tõsta 10 megavatini. Sellest piisab viie-kuue Radissoni hotelli jahutamiseks. Tulevikus peaks suure osa elektrist välja vahetama meri ja ettevalmistööd juba käivad.
"Talvisel ajal on enamuse ajast neljakraadine merevesi, me jahutame selle 1,5 kraadi peale maha või veelgi külmemaks, peaasi, et ära ei jäätuks ja selle vahe suurte tööstuslike pumpadega saab kasutada hoonete kütmisel. Aga suvel kui kütta ei ole vaja, siis seesama neljakraadine vesi on suurepärane ka hoonete jahutamiseks," rääkis Kitt.
Just mereveega jahutamine on Kitti sõnul kõige keskkonnasõbralikum variant, kuigi selleks tuleb rajada Tallinna lahte 10 kilomeetrine trass.
Kaugjahutussüsteemi rajamine algas Tallinnas mullu Jõe ja Pronksi tänavalt ning jätkub tänavu Liivalaial, ekstra tänavaid selle rajamiseks üles kaevata ei ole kavas.
"Kui toimub mingi tänava täisrekonstrueerimine, kui sinna paigaldatakse lahkvoolne sadeveekanalisatsioon, siis minna sinna koos teiste töödega," sõnas Kitt.
Arteri arendus loodab kaugjahutusega liituda järgmisel suvel. Kuigi trassiehitus tuleb liitujatel kinni maksta, on see Arteri arendaja Allan Remmelkoore sõnul on alginvesteering kuuekohalise summa võrra väiksem võrreldes autonoomse jahutussüsteemiga.
"Kui arvutatakse hoonete energiatõhususe arvu, eks nende keskkonnasõbralikkust ja efektiivsust, siis kaugjahutuse puhul annab see palju parema tulemuse võrreldes elektribaasil jahutuse tulemusega," ütles Remmelkoor.
Remmelkoore sõnul on kaugjahutust vaja selleks, et hoonel oleks parem sisekliima. "Ka Arteris rõhuv osa fassaadidest on kõik ju klaas ja ega see ei ole lihtne klaasfassaadiga tagada hea sisekliima," lisas Remmelkoor.
Toimetaja: Aleksander Krjukov