"Ma arvasin, et toimib heidutus läbi karistuse. Et kui Venemaal on suuri kaotusi, tõesti tuhat meest langeb päevas, siis see murrab vene rahvuse psühholoogilise selgroo ja sõduriemad ja kõik teised hakkavad protesteerima ja siis võib-olla pannakse sõda seisma, nagu oli näiteks Tšetšeenia sõjas. Täna ma näen aga, et tuhat langenut päevas on liiga vähe," rääkis Herem pikemas usutluses Astrid Kannelile.

Herem lisas, et üks asi, mida Ukraina sõjast tuleb õppida, on see, et teatud kaotustega tuleb arvestada.

"Õhutõrje ei saa olla ja ei ole ka Ukrainas kõikvõimas, et ta kõik asjad alla võtab. Mida lähemal piirile või rindejoonele, seda tõenäolisem on, et S-300 rakett tuleb läbi. Ja sellega me peame arvestama."

Selle vastu on Heremi sõnul ka rohi – võimalikke rünnakuobjekte tuleb kindlustada, et need kahjud oleksid võimalikult väikesed.

"Teiseks peab olema valmis venelaste laskeseadmeid hävitama, mis on siis vastavalt kuni 100 kilomeetri kaugusel näiteks. Ja ka selles suunas me tegutseme," lubas Herem.

Täispikka lahtikirjutust Martin Heremiga tehtud intervjuust saab lugeda laupäeva hommikul ERR-i portaalist.