Prantsuse ajaleht Le Monde kirjutab (inglise keeles on kokkuvõtte teinud ka Newsweek), et kirjavahetus puudutab näiteks asjaolusid, mille tagajärjel Rahvusrinne Krimmi annekteerimise suhtes toetust avaldas ja seda, kuidas Rahvusrinne Vene päritolu pangalt suure laenu sai.

Kirjavahetuse osapoolteks on Timur Prokopenko, kes on häkkerite sõnul Kremli ametnik, ning Kostja nime all esinev Vene sidemees, kellel olid kontaktid Marine Le Peni endaga.

Prokopenko vastutas Vene presidendi administratsioonis meedia ja internetiga seotud küsimuste eest. Vene häkkerid on avalikustanud kokku ligi 40 000 tekstisõnumit, mis on aastatel 2011-2014 saadetud Prokopenko poolt või temale. Prantsuse Rahvusrinnet käsitleb kokku 66 tekstisõnumit.

Mehed arutlesid näiteks selle üle, kas Le Pen toetaks Venemaad Krimmis sellega, et saadaks seal toimuvale referendumile oma "vaatlejaid". "Me tõesti vajame teda (Le Peni - Toim.), ma ütlesin bossile, et sa saad selle asja temaga ära korraldada," kirjutas Prokopenko, mille peale Kostja kinnitas, et Rahvusrinne kavatseb Krimmi osas avalikult oma seisukoha välja öelda.

Ning tõepoolest - Île-de-France'i valimisringkonnas kandideerinud Rahvusrinde eurosaadikust Aymeric Chauprade'ist saigi hiljem vaatleja Krimmi "referendumil", kus osales ka teisi Euroopa Liidust pärit äärmuslasi. Chauprade ütles näiteks Kremli propagandakanalile RT järgmised sõnad: "Minu hinnangul on referendum legitiimne. Me räägime pikast ajaloost. Me räägime vene rahvast ja Nõukogude Liidu endisest territooriumist."

Teine Rahvusrinde eurosaadik Jean-Luc Schaffhauser aga osales hiljem nn separatistide poolt korraldatud referendumitel Donbassis.

Käesoleva aasta veebruaris Poola ajalehele Do Rzeczy antud intervjuus ütles Marine Le Pen ise, et Prantsusmaa peaks tema arvates tunnustama Krimmi Venemaa osana.

Eelmise aasta detsembris aga tunnistas Le Pen, et tema erakond sai 9 miljonit eurot laenu Vene omanikele kuuluvalt Tšehhi pangalt (First Czech Russian Bank - FCRB). See informatsioon oli kooskõlas meedias liikunud spekulatsioonidega, et Kreml rahastab regulaarselt Euroopa äärmuslikke parteisid, et sel viisil Euroopa Liitu destabiliseerida. Le Pen aga põhjendas laenu võtmist sellega, et Prantsuse pankadelt ei õnnestunud parteil laenu saada.

Marine Le Pen külastas eelmisel aastal sageli Moskvat, kus kohtus näiteks asepeaminister Dmitri Rogozini ja teiste kõrgete võimukandjatega.