"Ma olen veendunud, et see on äärmiselt kasulik. Meie erakondade maailmavaateline arendatus, põhjendatus, eesmärgiseaded on nõrgad. Tegeletakse päevapoliitiliste populistlike asjadega, aga sihipärast maailmavaate kujundamist ja selle tarvis sammude kavandamist - seda on meil väga vähe. Mina leian, et selles ei ole mitte midagi halba, kui sellised sidusasutused luuakse," ütles Maruste teisipäeval ERR-ile.

Maruste viitas, et sellised organisatsioonid tegutsevad paljudes riikides. "Seda kasutavad kõik Euroopa suuremad parteid, et kujundada, arendada, läbi töötada oma erakondade maailmavaadet - on see siis liberaalid või konservatiivid või sotsialistid või mis iganes. See ei ole midagi uut."

Tema sõnul aitaks sellised organisatsioonid mõtestada erakondade eesmärke, võrrelda ennast teistega ja positsioneerida ennast muutuvates oludes.  

"Näiteks Saksamaal on kristlike demokraatide, sotsialistide ja nii edasi sidusorganisatsioonid, kus kaasaegset arengut peegeldatakse mingisugustes printsiipides ja põhimõtetel ja eesmärkides - see on ju täiesti loomulik," rääkis ta.

Lisaks aitaks sellised ühendused ka erakonna enda liikmeid arendada, märkis Maruste. "Kui meil siin satuvad parlamenti inimesed, kes tantsivad ja laulavad ja on muidu tuntud näod, siis kuivõrd arenenud on nende inimeste maailmavaade - ma ei ole väga kindel."

See võiks olla ka erakondade liikmeskonna kasvulava: "Sealt kasvaks peale talendikad noored, süvitsi arenenud inimesed, kes ei ole ainult vihmavarjuhoidjad, vaid poliitikast ka teavad natuke laiemalt."

Mõjutaks positiivselt Eesti poliitikat

Selliste mõttekodade olemasolu võiks muuta ka Eesti poliitikat, leidis Maruste.

"Sellist populismi Eesti kaasaegses poliitikas peaaegu et ei ole olnud nagu praegu on. Ja selle üks põhjus, mitte muidugi ainus põhjus, on ka see, et erakondade maailmavaade on läbi töötamata. Ja läbitöötamatus tekitab ka näiteks sellise olukorra, et kui on koalitsioonileping, siis hakatakse sinna kirja panema igasuguseid detaile, kui tegelikult on vaja kokku leppida erakondade poliitika põhimõtetes," ütles Maruste.

Tähtis oleks tema hinnangul koalitsioonileppes kirja panna väljatöötatud põhimõtted. "Näha koalitsioonilepingus ette, mis nelja aasta jooksul juhtub ja missuguseid seadusi tuleb vastu võtta ja mida teha - see on enda arengu ja paindlikkuse läbilõikamine, mõttetu tegevus."

"Mina leian, et selles ei ole mitte midagi halba, kui sellised sidusasutused luuakse," rõhutas ta uuesti.

Rahastamine osaliselt riigieelarvest

Kommenteerides selliste mõttekodade rahastamist, leidis Maruste, et osa võiks tulla riigieelarvest – kasvõi praegu erakondadele makstava toetuse arvelt, osa aga peaks need sihtasutused ise leidma. Selliste asutuste tegevuse kontroll võiks aga jääda Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) kanda.

"Ma arvan, et riigieelarvest võib anda mingisuguse osa, aga kindlasti mitte kõike, sellepärast, et sihtasutused peaksid ka ise koguma annetusi ja toetust seda maailmavaadet jagavatelt üksikisikutelt ja institutsioonidelt, äriettevõtetelt," rääkis ta.

"Puhtalt ainult riigi ülalpidamisele neid lükata on muidugi ebaõiglane selles mõttes, et erakonnad on meil küllaltki hästi riigieelarvest rahastatud ja sellele lisaks veel riigi ülalpidamisele tulevaid institutsioone luua oleks liiast, seda võib-olla ei võeta vastu, seda ka ei ole vaja," lisas ta.

"Aga selleks need ongi sihtasutused, et nad leiaksid ka ise omale vahendeid. Võib-olla mingisugune proportsioon riigieelarvest erakondadele minevast summast võiks ka neile minna – viis või kümme protsenti, see on kokkuleppe asi – siis saaks need sihtasutused jalad alla ja hakkaksid toimetama," leidis Maruste.

Rahastamise maht võiks tema hinnangul sõltuda erakonna kohtade arvust riigikogus.

"Mingit viisi peaks olema seal seos erakonna liikmesusega, kuidagi proportsioonis võiks olla. Sest kui on viie-kuue protsendi toetusega erakond, kellel on sama suur sihtasutus kui sellel, kellel on toetust üks kolmandik riigikogust, kes iganes see ka ei ole, siis see tekitab ebavõrdsuse. Nad peavad ennast ise üles töötama," rääkis ta.

Maruste hinnangul peaks nende üle laienema ka ERJK tegevus. "Kuna nad on erakondade sidusorganisatsioonid, siis on täiesti loomulik, et nad oleksid erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kontrolli all."

Maruste tunnistas, et ei ole teemat enne ERR-iga rääkimist põhjalikult läbi mõelnud, kuid need on tema esialgsed mõtted sel teemal.

Eelmine sarnane algatus nurjus populismi survel

Meenutades aega, kui tema oli riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees ja teemaks oli demokraatia arendamise sihtasutuste (DASA) loomine, siis see vaibus populistliku surve tõttu, märkis Maruste.

"Kui taheti neid looma hakata, siis oli parasjagu erakondade rahastamise teemal skandaal, mis üles lükati ja sellel taustal ei olnud perspektiivi nende DASA-dega edasi minna ja mingisuguse lahenduseni või otsuseni jõuda, seepärast vajus lihtsalt ära," tõdes ta.

Erakondade sidusorganisatsioonide teema tõusis laiemalt avalikkuse tähelepanu alla eelmisel nädalal, kui Eesti Ekspress avaldas pikema ülevaate Sihtasutuse Liberaalne Kodanik tegevusest riigikogu valmiste eel, mis aitas kaasa Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kampaaniale.