Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt esitas valitsusele ettepaneku panna oksjonile kolm 5G sagedusluba, see kuulutatakse välja veebruaris. Valitsus kiitis heaks ka sidevõrkude turbemääruse, mis on eelduseks 5G sageduskonkursi korraldamisele ning mis vaidlusi tekitanud Huawei tehnoloogia kasutamise Eestis lõplikult välistab.

Kuigi võrguoperaatorid on kriitilised, et kogu protsess kolm aastat aega võttis, on nad rahul, et otsus viimaks sündis ja nende kasuks - sagedusalasid jagatase välja sama palju, kui on turul võrguoperaatoreid.

"See protsess on nüüd kestnud kolm aastat. Eesti pidi olema üks esimesi riike, kes 5G kasutusele võtab, aga nüüd oleme me viimaste seas. Aga toetame otsust, see oli valitsusel hea otsus, nii et oleme rahul," ütleb Tele2 juht Chris Robbins.

"Kindlasti me oleks tahtnud, et oleks see kõik oluliselt kiiremini toimunud, aga ütleme nii, et kaua tehtud, kaunikene. Me oleme väga rahul sellega, et kolm litsentsi välja jaotatakse," lisab Elisa juht Andrus Hiiepuu.

Varem samasuguse otsuse peale riigiga kohut käinud Levikom uut otsust enam kohtusse vaidlustama ei lähe.

"Ei ole millegi üle nagu vaielda. Tegemist on majanduspoliitilise otsusega ja neid asju ei lahendata kohtus, nii et see pole mitte juriidiline probleem, vaid ikkagi majanduspoliitiline probleem. Seal tuleb otsustajatega enda seisukohti selgitada ja seal, jah, ei ole midagi vaielda," põhjendab Põldsamm.

Samas ei kavatse Levikom sagedusala konkursist ka osa võtta.

"See ei ole konkurss. Kui on kolm väljakujunenud kliendibaasi ja äriga suurt ettevõtet, siis see ei ole konkurss. Selle tegelikult riik võiks anda välja lihtsalt nii-öelda suunatult, nagu ka vist üks kord on Eestis tehtud," leiab Levikomi tegevdirektor Peep Põldsamm. "Ei tule siia ei Vodaphone ega Deutsche Telekom, sest nad ei suuda olemasoleva rahavooga ettevõtete vastu pakkuda, küsimus ei ole ju kapitali olemasolus, vaid iga investeeritud euro peab ju tagasi tooma ja olemasoleva rahavoo ja kasumiga ettevõtete vastu ei ole ju võimalik oksjoni korras pakkuda."

Ent kuidas saanuks saneerimisprotsessi sattunud Levikom üldse oma majanduslikus olukorras konkursist osa võtta?

"Esimesed GSM-sagedusload anti välja 95. aastal ja need asjad käivad ikkagi teistpidi. Kõigepealt on vaja sagedusluba saada ja siis on kapitali vaja selle sagedusloa jaoks, et võrku rajada. Ei olnud 95. aastal ei EMT-l ega Radiolinjal ega Q-GSM-il enne kapitali pangakontol, kui sagedusload välja anti ja täna maailmas kapitalipuudust ei ole," ütleb Põldsamm.

Levikom oleks soovinud hakata pakkuma 5G võrgu abil internetti maapiirkondades, kuid lubab mõtte jätkuvalt teoks teha. Seda on võimalik ellu viia ka 5G kõrgemal sagedusalal, mis seda konkurssi ei puuduta.

"Meie kavatsesime lahendada ära Eesti maainterneti probleemi, mida igasugune mobiilivõrk, on ta siis 5G või 6G, põhimõtteliselt ei saa lahendada. Selleks on vaja juhtmeta püsiühenduse võrku," lisab Põldsamm.

Ettevõtlus- ja IT-inistri sõnul ei tähenda kolm sagedusluba seda, et konkursil rohkem kui kolm ettevõtet osaleda ei võiks.

"See üks sagedusvahemik peab olema piisavalt suur, et saaks täisfunktsionaalset 5G-d üle Eesti arendada. 130 MHz, mida me saame pakkuda, kui me teeme kolme kaupa konkursi, mis on selleks optimaalne. Selle põhjus on ka koordinatsioonilepingu puudumises Venemaaga, mistõttu osa sagedusalast jääb kasutamata praegu ja ei ole mingit usku või kindlust, et nähtavas tulevikus see koordinatsioonileping Venemaaga sünniks," tõdeb Sutt.

Seni Huawei tehnoloogiat kasutanud Elisa hakkab 5G võrke välja arendama koostöös Nokiaga.

"Kõigepealt kindlasti vana hea suuremad kiirused, suuremad mahud. Järgmine samm on kindlasti asjade internet. Ja sellega läheb mõnevõrra tõenäoliselt aega, mitte selles mõttes, et tehnoloogilist valmidust pole, vaid peab olema majanduslik ja keskkondlik tellimus selle järele," põhjendab Hiiepuu.

Võrgu väljaehitamise maksumuseks on nad arvutanud 50 miljonit eurot ning see võtab aastaid. Esimene etapp peaks aga valmima aastaga.

Riigilt ootab Elisa aga jätkuvalt kompensatsiooni Huawei võrgust loobumise eest. Kohtutee pole lõpuni välistatud.

"See ei ole selline peatükk, mis oleks lõplikult meie jaoks suletud. Üks etapp on kindlasti läbi, aga selge on ka see, et me ettevõttena kanname kahju sellest otsusest ja me väga loodame, et riik ühel hetkel ikkagi jõuab regulatsioonini, mis tegelikult viib ka selleni, et sellises olukorras, nagu Elisa, ettevõtted saaksid õiglaselt kompenseeritud olukorras, kus sunnitakse loobuma infrastruktuurist, mis ei ole oma kasulikku kasutusaega veel ära olnud," ütleb Hiiepuu. "Kohus ei ole kindlasti meie jaoks esimene valik."

Tele2 loodab 5G võrgu valmis saada juba järgmise aasta esimeses pooles.

"Me juba reaalselt katsetame seda võrku oma kontorihoone all, nii et töö käib," ütleb Robbins.

Teenuseid aga alles hakatakse välja töötama, eesmärk on konkurentidest erineda.