Vahetut ohtu Zaporižžja tuumajaamale Ukraina seoses Kahhovka tammi purustamisega ei näe, sest välja lülitatud reaktorid vajavad vähe jahutusvett. Tuumajaama territooriumil on selleks piisavad veevarud, ütles Ukraina energiaminister German Galušenko teisipäeval Euroopa Liidu ministritele Ukraina energeetika olukorda selgitades.

"Pigem kardetakse olukorda, kus pikemas perspektiivis, kui on põuane suvi või vett on üldiselt vähe, võib tekkida täiendava vee vajadus. Aga enne paari kuud ei ole võimalik, et see risk tekib," ütles keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Ilmar Puskar.

"On alternatiivsed meetmed - kas tuua torudega kuskilt vett teistest veekogudest, kas kaevata täiendavaid puurkaeve ja muretseda uuemaid veeallikaid kuskilt," rääkis Puskar.

Suurem oht seisneb selles, et tuumajaam on muudetud Vene sõjaväebaasiks. Varem on ohtlikke olukordi põhjustanud elektrikatkestused. Rahvusvaheliste suhete ekspert Raivo Vare ütles, et Venemaa võib tuumajaama kasutada survevahendina Ukrainale ja liitlastele läbirääkimiste pealesurumiseks.

Tuumajaamas viibivad ka Rahvusvahelise Aatomiagentuuri vaatlejad. "Zaporižžja jaamas on aatomiagentuuri andmetel mineeritud osa sellest jaamast," rääkis Vare.

"See on nüüd see, mis hirmsalt inimesi hirmutab. Põhimõtteliselt kõik saavad aru, et see on uus Tšernobõl sellisel juhul, kui seal peaks veel midagi lõhatama ka. Ja sellisel juhul on vaja midagi ette võtta. See on rahvusvaheline üritamine. Nii et see annab võimaluse hakata rääkima, et lõpetame nüüd kiiresti selle asja vaherahuga," ütles Vare.

Vare ütles, et vaherahu fikseeriks enne Ukraina vastupealetungi praegused okupatsiooniala piirid. Tšernobõli hõivamise puhul Vene vägede poolt pidas Ukraina väejuhatus tuumajaama tagasivallutamist liiga riskantseks.